Hinne: B
Selle aasta jõulud on Heade Lõppude raamatuklubi naiste jaoks uus
võimalus avastada armastus ja maagia maailm, kui nad on jõudmas oma enda
õnneliku lõpuni või alguseni, kuna need kaks on tihtipeale üks ja sama.
Kord kuus kohtuvad seitse väga erinevat naist, et rääkida raamatutest. Nad
kõik armastavad õnnelikke lõppe, kuid nad kõik on kaotanud oma enda õnneliku
lõpu. Paige on kaotanud oma elust maagia. Sadie ei näe teistes peituvad ilu.
Amanda ei mõista mida ta iial nägi oma eksmehes. Tilda ei näe iseennast, sõna
otseses mõttes. Michi ei tahagi näha oma peret, samas kui Clementine on pime
nägemaks seda, mis on otse tema ees. Ja Eva otsib romantikat täiesti valedest
kohtadest.
Kuid see kõik on muutumas …
Kohtu Õnnelike Lõppude raamatuklubi naistega ning veeda jõulud koos
nendega Londonis, Pariisi, Viinis, New Yorgis, Sydneys ning leia iseend ning
armastus.
Romance, Mystery, Magic, Literature
See oli üks tore ja üllatav kogum lühijutte, millel pole õnnelikke
lõppe, kuid kõik lõppevad õnneliku algusega või siis rahuldava lõpuga.
Kõik need lood on naistest, kes pole just kõige õnnelikumat elu näinud.
Nende vanus kõigub kahekümnendate algusest kuni viiekümnendate lõpuni. Kes neist
on esmakordselt armunud, kes lahutatud ning kes oma elu armastuse kaotanud. Kuid
enne jõule muutuvad nende kõigi elud.
Paige, raamatupoe omanik ning raamatuklubi moodustaja, saab oma haiglas
olevat emalt teada midagi oma isa kohta, mida ta poleks uneski osanud ette
näha. Kuid tal ei tule seda vapustavat uudist üksi seedida, kuna elu (või siis
Paige isa) on talle toeks saatnud inimese, kes mõistab täpselt mida Paigel
tuleb läbi elada.
Michi on põgenenud oma vanematest nii kaugele kui võimalik, Londonisse,
kuid pärast aastaid eemalolekut, peab ta siiski sel aastal jõuludeks tagasi
Sydneysse minema. Ta vanemad pole sugugi muutunud. Nad on tuntud seksterapeudid
ja nende kodu on alati olnud nagu pooleldi inimkäitumise labor ning Michi on
lapsepõlves tahtmatult näinud asju, mis on ta igaveseks muutnud. Kuid seekord
kohtub ta vanemate kodus oma venna töökaaslasega, kes aitab tal näha
Austraaliat ja tema pere teise pilguga ning räägib ka Michi vanematele ära
põhjuse, miks nende tütar on neist võõrandunud. Kuigi alguses on Michi vihane
ja solvunud, et tema usaldust on rikutud, mõistab ta siiski peagi, et on aeg
andestuseks ja aeg armastuseks.
Eva on natuke rohkem kui aasta tagasi leseks jäänud. Ta on esimest
korda võtnud ette reisi Viini, kuhu ta on alati tahtnud jõulude ajaks minna,
kuid ta kirjanukust abikaasa on alati ta idee maha laitnud ning alati ta kuhugi
sooja kohta viinud. Nüüd üksi Viinis, mõistab ta et ta ei taha siin olla, et ta
igatseb oma meest rohkem kui ta arvatagi oskas. Kuid Geoff on temaga Viinis
siiski kaasas ja sedasi leiab Eva oma, kas just õnneliku lõpu, kuid kindlasti
rahuldust pakkuva lõpplahenduse.
Amanda on laste õhutusel jõuluõhtuks oma eksmehe ja tolle uue kallima
külla kutsunus. Kuid teda tabab suur üllatus, kui ta eksmehe uueks kallimaks
osutub ta lapsepõlve kalleim sõbranna, kelle ta oli aastaid tagasi kahjuks
kaotanud kolimiste ja seejärel nimevahetuse tõttu. Kuid üllatustel pole veel
lõppu. Ta kalli sõbranna vend, kes oli Amanda esimene armastus, on hiljuti lahutatud
ning nendega kaasa tulnud. Kas nüüd on elu neile kõigile pakkunud uut võimalust
uueks õnneks?
Tilda avastab üks hommiku et ta ei näe enam oma väikest sõrme. Ta tunneb
sõrme, kui ei näe seda. Sama lugu on ka ta kõrvaga. Külastus perearsti juurde
kinnitab ta kahtlusi ja tal diagnoositakse krooniline nähtamatus. Kahjuks pole
sellele sündroomile ravimit leitud, kuid ta pole ka üksi. Linnas on nähtamatute
naiste tugigrupp ning sellest on isegi raamat kirjutatud. Sellel ajal kui ta
kohvikus istudes selle kohtuava uudisega leppida püüab, kõnetab teda üks
härrasmees, kes tuleb välja et on pime, seega ta ei näe, et osa Tildast kaob. Härrasmees
on Tilda suhtes väga sõbralik ja hoolitsev, ning vaatamata kõhklustele nõustub
Tilda siiski temaga välja minema. Samas on ta ka planeerinud tugikrupiga
kohtumise ja ka raamatu autoriga kohtumise järgmiseks hommikuks. Kui tugikrupist, kus on naisi, kes on poolenisti kadunud või siis täiesti nähtamatud,
ei saa ta midagi muud kui negatiivset nõu, et ta peab oma olukorraga leppima,
siis raamatu autor, kes on samuti diagnoositud nähtamatuse sündroomiga annab
Tildale lootust, et kui autor on olukorrast nähtavana väljunus, siis suudab ka
tema seda. Eks omamoodi tuleb ka kasuks väike nädalalõpu reis Pariisi, uued
riided, kingad, soeng ning lootus uuele armastusele.
Sadie ärkab järgmisel hommikul peale kohtingut interneti tuttavaga,
kohutava peavaluga ning mõistmatusega, kuidas ta sai sellise suure Harri
Potteri lugude Hagridi enda koju lasta ja veelegi enam, oma voodisse. Ta püüab
meenutada eelmist õhtut, joodud alkoholi kogust, räägitud juttude teemasid ja
põhjust, miks ta selle Lumeinimese üldse koju kutsus. Ta ei suuda meenutada,
miks. Ning siis on juba aeg nii kaugel, et ta eksmees toob ta lapsed tagasi,
ning tal pole enam aega, et oma öist külalist viisakalt välja saata ilma et ta
lapsed või eksmees teda näeks. Kuid tema üllatuseks meeldib mees ta lastele
väga ja ühtäkki mõistab ka Saide ise, et ta oleks oma pinnapealse suhtumisega
peaaegu käest lasknud midagi väga head.
Clementine on juba pikemat aega suhelnud Skype kaudu New Yorgis elava
Samiga. Sam oli isegi lubanud talle jõuludeks külla tulla, kuid kuna ta oli oma
selga vigastanud, siis oli reis ikkagi ära jäänud. Kuid Clementine otsustab
Sami üllatada, ning läheb ise New Yorki. Oma õuduseks avastab ta et Samantha oli
teda petnud, ta polnud vigastatud ja tal polnud mitte korterikaaslane vaid
elukaaslane. Clementine parim sõbranna Debra oli teda hoiatanud ja keelitanud
mitte New Yorki minema ja nüüd mõistis Clementine, et Debral oli õigus ning
soovib kogu hingest, et Debra oleks koos temaga. Kuid Debra on juba pikemat
aega olnud Clementine armunud ja seega ka talle New Yorki järgnenud.
Vot sellised seitse lugu, üks parem kui teine ja kõik väga armsad. Eks igaüks
leiaks kõigist neist lugudest iseennast suuremal või vähemal määral. Selline
tõsiselt hea lugemine
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar