Hinne: C
Selleks et pasta oma venna elu riskib Gwenaella oma eluga, ning läheb
müstilisse metsa otsima ükssarve, kellel on tervendamise võimed. Kui ravi eest
tuleb maksta ränka hinda. Gwen peab ette võtma ohtliku reisi läbi Euroopa,
Kesk-Aasia, India ning Tiibeti mägede, et leida Maailma katusel olev aed, kus
ta peab korjama vilja, mis taastaks kõigi ükssarvede isa tervise. Temaga ühinevad
sellel retkel mõningad truud kaaslased, kes on kaasa kutsutud ükssarve maagia
abil, ning üheskoos elavad nad läbi oma reisil nii mõnegi eluohtliku hetke. Selleks
et oma ettevõtmisel edukas olla, peab Gwen leidma endas tasakaalu usu, sõpruse
ning armastuse vahel, ning mõistma ohverduse tõelist tähendust.
Romance, History, Religious
Taas üks NetGalley raamat.
Iseenesest oli see üks väga huvitav raamat, mis meenutas mulle Narnia Kroonikaid,
Sõrmuste isandat, Dekameroni ja Sinuhe raamatut. Siin oli segamini nii reaalne
ajalugu, müüdid, legendid ning autori oma fantaasia.
Ma iseloomustaks seda nagu rüütliromaani, sest tegevus toimub 13
sajandil. Seltskond neidusid rändab koos ükssarvega üle Euroopa, Kesk-Aasia,
India välja Tiibetisse, korjates teelt kaasa uusi kaaslasi ja neisse armunud mehed,
kes neid kaitsevad nende endi ja muu vaenuliku eest.
Iseenesest on väga huvitav
lugu, hästi kokku pandud ja huvitavalt kirjutatud, kuid aegajalt olin ma valmis
raamatut pooleli jätma. Põhjus on lihtne – selles raamatus on liiga suur rõhk
Jumalal, religioonil ja uskumustel. Alguses oli mul tunne, et selline võiks
olla Vahitornis leiduv õpetusliku sisuga looke, kuid kui ka muud usundid sisse
tulid, siis läks asi veelgi rohkem käest ära. Kui alguses on põhirõhk
kristlusel, siis peagi tuleb sisse judaism, siis moslemid ja lõpuks paljud
erinevad budismi harud. Igal ühel neist on oma õpetav sõna öelda ja halvustav
sõna teiste usundite vastu, kuid kõpuks on nad kõik üks suur sõbralik
matkaseltskond, kellel on ühine eesmärk. Kuid mind häiris kõige rohkem see, et
kõik nende usundite näited olid enamasti kas ülihead või ülihalvad. Selline epistli
maitse jäi suhu.
Kuid samas, kui arvestada, et tegevus toimus 13 sajand ja see
oleks nagu pidanud olema „iidse kirjavahetuse tõlge“ siis arvestades sellega
mida me teame 13 sajandist, siis tundub see väga tõenäoline, et nii see pidigi
olema. See oli ju aeg, kui lugejaid oli vähe ja raamatuid oli vähe ja niipalju
kui kirjutatigi, siis ikka selle eesmärgiga, et hurjutada kuulajaid käituma
vastavalt jumalasõnale. Kuid samas tulid sinna sisse mõningad kohad, mis on
pigem omased tänapäevastele armastusromaanidel.
Et siis kokkuvõtvalt, see oli üks imelik raamat, mis ühtpidi oli
huvitav, teistpidi tüütu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar