Raamat: The Darkest Hour by
Barbara Erskine, tõlge Tiiu Loog (2014, 2016) Varrak, RR, A
Hinne:
B+
Armastus on sama ebakindel ja taltsutamatu nagu sõdagi …
1940 aasta suvel oli enamus inimeste silmad pööratud Lõuna Inglismaa
taevasse. Lahing Britannia eest oli alanud. Kuid noorel Evie Luckasel on silmi
vaid noorele võluvale piloodile, Tony. Eviet ootab ees suurepärane tulevik
kunstnikuna, kuid tema tundub lõputult tegevat jooniseid vaid Tonyst. Evie
tahab, et Tony vanematele jääks midagi nende pojast, kui sõjas peaks midagi halvasti
minema …
Seitsekümmend aastat hiljem püüab Evie eluloost teadaolevaid kilde
kokku panna hiljuti lesestunud kunstiajaloolane Lucy. Selleks, et seda teha,
peab Lucy välja selgitama saladused, mis ümbritsevad Evie maali, mis on Lucy
kodus. Kogemata äratab Lucy oma tegevusega üles väga kaua meelega saladuses
hoitud herilasepesa ja Lucy elu hakkavad ähvardama nii minevik kui ka olevik,
sest kumbki ei soovi, et rääkimata lugu teatavaks saaks.
History,
Drama, Romance
Barbara Erskine
on üks kirjanike, kelle raamatuid ma võin alati raudselt lugeda soovitada, sest
tema raamatud pakuvad alati kordumatut elamust ning huvitavaid fakte ajaloost.
Seega, kui sai teatavaks, et Varrak on taas kord ühe tema raamatutest ära
tõlkinud (eelmised on Hay Emand ja Kesköö – Üksildane paik) siis olid mul
sõrmed püsti ja kuna ma polnud seda raamatut veel originaalis lugenud, olin ma
vägagi hea meelega valmis seda lugema. Nüüd on ta siis loetud.
Seekordne lugu
ei lähegi tagasi kõhedasse keskaega, kust olevikku tahavad pääseda nõiad,
ravitsejad, rahutud kurjad hinged või muud maagiaga seotud isikud, vaid
seekordne lugu on lähiminevikust ja inimhinge halvimast poolest.
 |
Henry Carr |
Evelyn Lucas on
aastal 1940 üheksateist aastane, andekas kunstnik, kes on sõja alguses läinud
tagasi oma vanemate juurde, et olla neil talutöödel abis ja käia visandeid
tegemas ja maalimas läheduses oleval lennuvälja. Evie vend Ralph on
hävituslendur, seega on üks lennukitest, mis üle nende talumaja lendab
lahingusse ja lahingust tagasi ka tema venna lennuk.
Evie maalide
müümise ja Sõjakunsti Nõukogule tutvustamisega tegeleb temast kümme aastat
vanem naabripoiss Eddie, kellega Evie ka nagu käiks või nii. Kuid kui Evie
kohtub ühel õhtul just Šotimaalt kohale lennanud uute lenduritega, on üks neist
Tony Anderson, kes küll esialgu ärritas Eviet, kuid tegelikult olid nad mõlemad
üksteise jaoks kadunud esimesest silmapilgust ning ei keegi ega miski ei oleks
tohtinud neid lahku ajada. Kuid sõda toob inimestes välja nende halvimad
küljed, inimesed lähevad kaduma, hukkuvad ning sõja lõppedes peavad ellujäänud
edasi minema.
 |
Dame Laura Knight |
Lucy Standish
on jäänud leseks kolm kuud tagasi. Ta abikaasa sai surma kohutavas
autoõnnetuses, kui ta auto teelt välja paiskus ning puuga kokku põrgates põlema
süttis. Ta on olnud pärast seda kui unes, kuni ta saab kirja, kus selgub, et
tema palve saada toetust, et kirjutada raamatut Evelyn Lucase elust, on
rahuldatud. Esialgu ei taha ta seda toetust vastu võtta, kuna nad plaanisid ju
raamatu jaoks infot koguda koos abikaasaga, kuid siis veenab teda ta
sõber/töökaaslane, et ta ikkagi hakkaks raamatut kirjutama, kasvõi Laurence mälestuseks.
Idee kirjutada
raamatut Eviest said nad sellest, kui Laurencel õnnestus osta oksjonilt üks
maal, mis oli täiesti arusaadavalt Evie maal, suisa autoportree temast, kuid
kuna sellel puudus allkiri, siis ei saanud nad päris kindlad olla. Seega oli
kokku lepitud isegi pildi autentsuse kindlakstegemine kuulsa kunstiprofessori
juures, kuid Laurence suri ennem, kui see kokkusaamine toimuda jõudis, seega
oli pilt endiselt Evie kodus, stuudios.
 |
Dame Laura Knight |
Kirja saamise
õhtul hakkab Lucy pilti lähemalt uurima ja talle tundus, nagu oleks üks pildi
nurk üle värvitud. Õrnalt värvi eemaldades tuligi selle alt välja veel üks
inimene, noormees, kes seisis Evie kõrval, hoidis tal õlgade ümbert kinni ja
vaatas teda jumaldavalt. Samal öösel näeb aga Lucy oma voodi jalutsis üht teist
lennuväe mundris noormeest, kes nagu oleks tahtnud talle midagi öelda.
Kuigi see
nägemus Lucyt ehmatas, asub ta hoogsalt Evie raamatu kirjutamiseks
ettevalmistusi tegema, otsides üles ta järglased, küsides luba uurida Eviest
maha jäänud dokumente ja maale. Kuigi üks Evie pojapoegadest, Mike on valmis
teda igati aitama, on pärast Evie surma tema teine pojapoeg Christopher viinud
Evie majast ära kõik tema maalid ning kogunud kokku niipalju muid materjale kui
ta ära jõudis viia, ning ei soovi Lucyst midagi kuulda, pigem süüdistab teda
selles, et Lucy on ise Evie raha peal väljas.
 |
Evelyn Dunbar |
Ja nii see lugu
siis lähebki, kord vaatame minevikku Evie, Tony, Ralphi, Eddy ja Evie vanemate
ellu ning siis jälle Lucy, Mike ja Christopheri ja teiste neid ümbritsevate
inimeste tegemisi. Tasapisi hakkab lahti kooruma, mis on see, mida keegi
minevikust püüab nii kiivalt varjata, et ta on valmis ka hauatagusest elust
kummitama tulema, inimesi mõjutama ning ka asju liigutama. Barbarale kohaselt
on siin loos nii kohti, kus varbad tuleb kindlalt hoida teki all ja iga
väiksemgi häälitsus hämaras vaikses toas võib panna võpatama, ning ka kohti,
kus aju lihtsalt keeldub mõistmast, kuidas võiksid inimesed olla nii julmad nii
… mitte isekad aga hoolimatud, ahned, tõprad. Kuigi paaris kohas häirisid mind
kordused, kuid mitte kõik ei loe nii ruttu kui mina, ning teistele võib sellest
kasu olla, kui mingeid asju üle korratakse.
Taas kord oli
tegu suurepärase ajaloolise kõheda armastuslooga. Kuid kahjuks oli taas kord
tegu hooletu ja ilmselgelt kiirustatud tõlkega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar