Saint's Blood

Raamat: Saint’s Blood (Greatcoats #3) by Sebastien de Castell (2015)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/23899193-saint-s-blood

Kuidas tappa Pühakut?

Falcio, Kest ja Brasti saavad seda peagi teada, kuna keegi on seda teada saanud ning esimesena on nad ette võtnud nende sõbra.

Hertsogid on juba hakanud otsima võimalust, kuidas taganeda oma lubadusest aidata Aline troonile, kuid kui üksteise järel hakatakse leidma pühakute surnukehi, hakkavad ka levima kuuldused, et Jumalad ise on selle vastu, et Aline troonile saaks. Nüüd hakkavad ka kirikud enda kaitseks tagasi tooma pühasüdureid, palgamõrtsukaid ning (mis kõige hullem) Inkvisiitoreid – see liigutus võib muuta kogu riigi teokraatlikuks. Ainus võimalus, kuidas Falcio seda muuta saaks, on leida Pühakute mõrtsukas. Tema otsingutel aitab teda vaid üks vihje: kohutav raudmask, mis muudab Pühakud haavatavaks, ajades neid hulluks. Kuid isegi kui Falcio leiab mõrtsuka, peab ta ikkagi oma ta võitma lahingus.

Ja see võib olla duell mida ükski vehkleja, ükskõik kui osav, ei saa lootagi võita.

Adventure, Fantasy

Ma lugesin sarja teist osa - Knight's Shadow -  ammu ja kuigi ma lubasin, et loen läbi ka esimese osa, olen ma nüüdseks lugenud ka kolmandat osa ja esimese juurde pole ma endiselt jõudnud. Ausalt, ma ei suutnud eriti meenutada, millest teine osa oli ja ma ei tahtnud ka üle lugeda, tahtsin oma mälu proovile panna, et kui palju meenub uut raamatut lugedes. Asialgu ei saanud ma midagi aru, sest raamat algab kirjeldusega ööst enne duelli, ja ma ei suutnud kuidagi meenutada, et Falcio oleks kedagi eelmise raamatu lõpus välja kutsunud. Kuid mida edasi, seda enam meenus mulle üks või teine asi nagu kaader filmist, kui mainiti üht või teist sündmust minevikust. Seega võib vabalt öelda, et seda raamatut võiks ka täiesti vabalt lugeda ilma, et eelnevatest midagi teab, kuid samas tekitab ta ka piisavalt huvi varem toimunu kohta.

Seekordne lugu nõretab verest, suurelt osalt Falcio verest, kuid piisavalt ka Pühakute verest ja teiste kangelaste või pahalaste verest. Falcio on see kes peab Aline nimel mitmeid duelle, olemata eelnevatest duellidest veel piisavalt paranenud, seega kui lossi saabub keegi maskiga kuju, kes sunnib kõiki põlvili, on Falciol väga raske püsti jääda, kuid see tal siiski õnnestub ja kui ta siis lõpuks saab sellelt kujult maski eest, tuleb sealt tagant välja Püha Birgid, Halastuse Pühak. Niipalju kui Birgid veel neile infot anda suudab, saavad nad teada, et keegi on hakanud Pühakuid püüdma, Maskiga vangistama ja neid verest tühjaks imema.

Seega, vaatamata sellele, et Falcio on viimasest duellist veel väga nõrk ja kui Brigid lõpuks siiski sureb, ükskõik kuidas Ethalia teda ka aidata ei püüaks, leiab Halastuse Pühak uue väärilise kandja ja Falcio asub koos Kesti, Brasti ja paari teise Hallkuuega otsima seda, kes Pühakuid hävitab.

Pärast paljusid võitlusi, uute õõvastavate faktide välja tulemist ning Valiana maskiga vangistamist, jõuavad Falcio, Kesti, Brasti ja Ethalia kaevandusse, kus nad avastavad, kes tegelikult selle kõige taga on ja mis on kõigi nende seni teada olevate asjade lõppmäng. Lisaks peab Falcio korra ka Kestil järel käima seal, kust tavaliselt tagasi ei tulda, kuid Falcio on juba kord selline põikpäine tegelane, et ta ei saa oma sõpradel lasta lihtsalt lahkuda.

Kui nad tagasi Aline juurde jõuavad, ootab neid ees nende kõige ohtlikum duell, kus neil tuleb ülekavaldada Jumal ja selle asemel et Jumal neid põlvili suruks, tuleb neil Jumal põlvili suruda.

Selles loos arutatakse siis põhjuseid, miks Jumalad oma väe kaotavad ja miks on kerge Pühakuid kinni püüda ja inimeste hoolimatust ning julmust. Kuidas kirikul on kerge inimesi enda võimusesse saada kui kuningaseaduste järgimine on käest lastud kuninga surma järel. Ja ka seda, et ükski pühak pole ainult ühe asja pühak, romantika ei pea olema vaid ilusad noored inimesed, roosiõielehed ja linnulaul, halastus pole vaid andestuse andmine vaid ka headuse eest võitlemine ning Vahvuse Jumal võib olla ka noor poiss, kes astub välja oma õe kaitseks.

De Castelli raamatud on kaasakiskuvad ja kuigi lugu on pikk, üks võitlus ajab teist taga ja lugu on täis verd ja julmust, on see kõik ikkagi huvitav, kuigi vahel tundub seda vehklemisteooriat liiga palju olevat, kuid see kõik käib loo juurde ja ilma selleta ei saaks.