Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

reede, 12. august 2016

The Angels' Share



Raamat: The Angels’ Share (The Bourbon Kings #2) by J.R. Ward (2016)
Hinne: C++
Charlemontis, Kentucky osariigis, on Bradfordy perekond kõrgseltskonna créme de la créme – täpselt samamoodi kui nende eksklusiivne brändi. Ning nende keerulist elu ning suuri valdusi juhivad tagasihoidlikud töötajad, kes tahes tahtmata tõmmatakse samamoodi nende afääridesse. See pole kunagi varem nii tõsi olnud, kui nüüd, kui perepea esialgne enesetapp tundub ühe rohkem mõrvana …

Mitte keegi ei jää kahtluse alt välja – eriti pere vanim poeg, Edward. Tema ja isa vahelised halvad suhted olid teda kõigile ja seega teab ta vägagi hästi, et teda võidakse kahtlustada. Mida tõsisemaks juurdlus muutub, seda enam püüab Edward enda aega sisustada pudeliga – ning ka oma endise hobuste treeneri tütrega. Pere finantstulevik on samal ajal pere äririvaali kätes, ning see on naine, keda Edward tegelikult endale tahaks.

Kõigel on tagajärg, kõigil on saladusi. Väheseid saab usaldada. Ning siis, kui pere hukk ei tundu enam kaugel olevat, pöördub üks pere liige nende rüppe tagasi. Maxwell Bradford on taas koju tulnud. Kuid kas ta on nende päästja … või on tema neist suurim patune?
Romance, Criminal Mystery, Libronovela

See on siis järg põnevale libronovelale, The Bourbon Kings, kuid seekordne osa polnud nii tugev kui oli esimene osa. Kuigi sisukokkuvõttest võib jääda selline mulje ja ka teades J.R. Wardi teisi raamatuid võib põhjendatult oodata, siis tegelikult pole see lugu sugugi järgmise Bradfordi venna armastuse otsingutest.

Seekordne lugu jätkub siis sealt, kus eelmine lõppes – perepea on surnud, arvatavalt teinud enesetapu, hüpates kõrgelt sillalt alla jõkke, kust ka ta surnukeha leiti, takerdanuna laevamootori labadesse. Lane on see, kes seekord sillal kõlgub ja püüab aru saada, mida ta isa küll mõtles, kui Lizzy ootamatu kohalejõudmine teda ehmatab ja ta saab tegelikult ka tunda, mida ta isa võis kukkudes läbi elada … kuid tema kukkumine ei lõppe surmaga, vaid Lizzy ning nimetud kalamehed õngitsevad ta jõevoogudest.

Kuid see pole ainuke üllatus mida Lanet ees ootab. Seda ta juba teab, et pere varandusest osa on kadunud, kuid ta ei tea veel, kuid uur osa ja kes selle kõige taga võib olla. Jeff leiab lekke ning selleks, et leket sulgeda, peavad nad koheselt kogu juhatuse ning nõukogu laiali saatma. Kuid see pole nii lihtne, et astud majja, lülitad elektri välja ja käsed kõigil lahkuda, või sunnib neid lahkuma politsei, sest nii mõnelgi on nii mõndagi öelda selle kõige kohta. Kuid õnneks ajab raha korda sellised ebameeldivad asjad, kuigi seda raha polegi nii kerge leida.

Lisaks kõigele, leitakse aiast ka osake vanast Bradfordist, mis kinnitab Lane juba tekkima hakanud kahtlusi, et ta isa ei sooritanud enesetappu. Ja kui avalikus saab ühe ahne kõrvalseisja abiga teada ka ettevõtte pankrotist, ujuvad välja nii mõnedki laenuhaid, kes nüüd oma raha tagasi tahavad ja kohe.

Lane püüab tulekahjusid kustutada, Lizzy püüab teda toetada kuidas oskab, Edward on endiselt katkine nukk, kelle vedru on mahakäinud, kuid ta püüab end taas vormi saada, ning oma pere päästmiseks anda ainust mida saab. Max tuleb tagasi. Gin käitub nagu Gin, kuid kui ta on käe kuradile andnud, siis ta mõistab, et sellest abielust nad mõlemad elusalt ei välju, seega püüab ta veel teha mis võimalik, et vähemalt tütrega suhteid parandada. Tas kord koosneb nende kõigi dieet suurel osal nende oma villitud vägijoogist, seega ei suuda ma endiselt mõista, kuidas nad üldse veel elus on. Ka teised Bradfordi majapidamisega seotud tegelased toovad loole juurde oma ootamatusi, kuid samas siiski mitte piisavalt, et see raamat võik olla eelmise vääriline.

Kui esimene raamat oli täis ootamatuid üllatusi ning draamat (keegi ei teadnud kes on millise lehma lellepoeg ning kes võis kellele käru keerata) siis selles raamatus oli küll paar üllatust, kuid need olid palju tagasihoidlikumad, ning loos puudus ka see esimese osa pidev draama ja lõpus ei jäänud ka midagi õhku rippuma.

Mulle see lugu meeldis, kuid ma ootasin palju enamat, kuna algus oli niiiiii hoogne ja põnev. Loodame, et järgmine raamat on tugevam.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar