2024

Artemiz's 2024 book montage

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It
Tuvi tiivad
Geneva: A Novel
The Ladies Rewrite the Rules
Heartsong
The Seven Husbands of Evelyn Hugo
That's Not My Name
The Coworker
The Teacher
Maagilise maailma vardjad
Skyward
The Magic All Around
Kohtamine kurjusega
When Grumpy Met Sunshine
Lottie Brooksi täiega jube koolireis
Fable
Rotisaar ja teisi lühijutte
A Death in Diamonds


Artemiz's favorite books »

kolmapäev, 16. jaanuar 2019

Lavendlituba


Raamat: Das Lavendelzimmer/The Little Paris Bookshop by Nina George, tõlk Mari Kaljuste (2013, 2018) Varrak, RR, A
Hinne: C
On raamatuid, mis sobivad miljonitele inimestele ja on raamatuid, mis sobivad vaid paarile sajale. On olemas ka ravimeid – ma pean silmas raamatuid – mis on kirjutatud vaid ühele inimesele … raamat võib olla nii arst kui ka ravim. Raamat võib panna diagnoosi, kuid pakkuda ka teraapiat. Leides õige raamatu õige probleemi raviks: see on viis, kuidas ma raamatuid müün.

Härra Perdu nimetab ennast kirjanduslikuks apteekriks. Oma ujuvraamatupoes, Sainel seisvas kaubalaevas, määrab ta raamatuid elu raskuste vastu. Ta kasutab oma intuitsiooni, et leida iga lugeja jaoks täpselt selle raamatu, mida vaja on, olgu siis tegu muserdatud hinge või murtud südamega. Ainus inimene, keda ta läbi raamatute aidata ei saa, on ta ise, ta on juba kakskümmend aastat taga leinanud oma suure armastuse kadumist. Naine jättis talle vaid kirja, mida ta pole siiani avanud.

Pärast seda kui härra Perdu on lõpuks meelitatud kirja lugema, tõmbab ta oma laeva ankru üles ning asub teele lõuna Prantsusmaa poole, et leida rahu oma kaotuses ning loole lõppu. Tema reisikaaslaseks saab menuki autor, kes põeb kirjutamisblokki ning südamevalus Itaalia kokk. Perdu ning tema reisikaaslased liiguvad veeteid mööda, jagades tarkusi ning raamatuid, tõestades, et kirjanduslik maailm võib viia inimhinge tervendavale reisile.
Drama, Romance, Humor

Mingi paar aastat tagasi panin ma oma lugemist ootavate raamatute nimekirja (ühe oma Goodreadsis jälgitava kirjaniku soovitusel) raamatu nimega The Little Paris Bookshop. Kui ma avastasin Varraku ilmuvate raamatute nimekirjas raamatu Lavendlituba, et osanud ma neid kahte raamatut kuidagi siduda. Kui ma aga olin Lavendlituba Goodreadsi panemas, avastasin, et olen juba sellelt kirjanikult raamatu soovinimekirja pannud ning siis selgus, et suisa sama raamatu, lihtsalt ingliskeelne versioon on The Little Paris Bookshop ja originaal on Das Lavendelzimmer. :)

Aga mida öelda selle raamatu kohta?

Põhimõtteliselt on see vägagi tüüpiline prantsuse lugu, olgu tegu siis filmi või raamatuga – elusügises üksik meesterahvas, Jean Perdu, asub teele oma mineviku segaduste selgitamiseks, ning vastu tema tahtmist saab ta endale teekaaslaseks noore kirjaniku, Max Jordan, kelle esimene raamat on toonud talle kuulsust, raha ja austajannasid ja nüüd ei suuda ta uut raamatut kirjutada, sest ta ei tea millest kirjutada ning ta tõsiselt ei kannata enda ümber ei inimesi ega ka müra. Oma teel annavad nad ka peavarju Itaalasele, Cuneo, kes on juba aastaid rännanud mööda Prantsusmaa laevatavaid kanaleid, et leida seda tüdrukut, kes 20 aastat tagasi ta hingerahu röövis. 

Mingiks ajaks saavad neist Kolm meest paadist, kahest kassist rääkimata, kuid siis pärast Prantsusmaa kirjandusliku pealinna, Cuisery, külastamist, lähevad nende teed lahku – Cuneo jääb laeva ja Perdu asub Maxist saadetuna teele oma südamevalu sihtkohta.

Olles jõudnud sinna, kust ta saaks vastused küsimustele, mis on teda 20 aastat painanud, ei suuda Perdu endas leida jõudu/julgust, et küsida küsimusi ja saada vastuseid, seega jätab ta Maxi sinna ja suundub ise edasi mere äärde. Ta jääb pidama rannikuäärsesse linnakesse Sanary Sur Mer, kus ta lõpuks laseb endal leinata ja leida end taas. Ta kutsub sinna ka selle retke katalüsaatori, tema uue naabrinna Pariisist. Üheskoos astuvad nad üle oma kaotuste viimase takistuse.

Kui Perdu tagasi Maxi ja veiniistanduse juurde jõuab, saab ta lõpuks vastused küsimustele, mis on teda vaevanud viimased kakskümmend aastat ja ta saab lõpuks oma eluga edasi minna.

Et siis palju lugusid/valusid/küsimusi, mis said alguse kakskümmend aastat tagasi saavad raamatu lõpuks oma lahenduse/ravi/vastuse.

Kuigi raamat lausa tilgub igasugustest elutarkustest ja lugu on ju humoorikas ja mõõdukalt dramaatiliselt pisarakiskuja, siis polnud see siiski päris minu raamat. Ma saan täiesti aru, miks see raamat meeldis sellele kirjanikule, kuid nagu ka Perdu ütleb, ei ole kõik raamatud kõigi jaoks.

Hea lugu, hästi kirjutatud ja tõlgitud, lihtsalt mitte minule. Aga sinna Prantsusmaa kirjanduslikku pealinna tahaks minna küll.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar