Hinne: A
Jamie Fraser, endine Jacobiit ning vastumeelne mässaja, on kindel
kolmes asjas, kui jutt on Ameerika mässust: Ameeriklased võidavad, võtjate
poolel võitlemine ei garanteeri veel ellu jäämist ja ta on nõus pigem surema,
kui et võidelda oma vallaspoja – noore Briti armee leitnandi – vastu
sõjaväljal.
Claire Randall teab ka, et Ameeriklased võidavad, kuid ta ei tea mis
selle võidu hind saab olema. Kuid see hind ei sisalda kindlasti Jamie elu või
tema õnne, kui Claire saab midagi selle heaks ära teha.
Samal ajal, kahekümnenda sajandi suhtelises turvalisuses, on Jamie ja
Claire tütar Brianna koos oma abikaasa Roger MacKenziega asunud taas elama
nende vanasse Šotimaa kodusse, kus kaks sajandit varem rullus lahti Brianna
vanemate draama, millele nad elavad kaasa läbi Claire jäetud kirjade. Need
ajahambast puretud lehed paljastavad Claire armastuse sõjaarmidega Jamie
Fraseri vastu, nende lahkumise Põhja Carolinast, merereisil kohtumise
kaaperdajatega ning ookeani lahingutega – nendest kirjadest otsivad Brianna ja
Roger vastuseit mitte ainult Claire ja Jamie saatusele vaid ka nende endi
saatusele. Nad otsivad vastuseid, kuna MacKenzie perekonna tulevik Šotimaal on
salapärane ning paratamatult seotud väga tihedalt elude ning surmadega sõjast
räsitud koloniaalse Ameerikaga.
Romance, Time-travel,
See on siis seitsmes raamat Outlanderi sarjas. Outlander(Cross Stich),
Dragonfly in Amber, Voyager, Drums of Autumn, The Fiery Cross, A Breath of Snowand Ashes, on eelnevad kuus lugu ja sellel suvel on ilmumas kaheksas Written in
my own Heart’s Blood. Lisaks Outlanderi põhi sarjale jookseb selle kõrval ka
Lord John Greysari, mida on kasulik lugeda – Lord John and Private Matter, Lord
John and the Brotherhood of the Blade ja The Scottish Prisoner – sest need lood
põimuvad piisavalt üksteisega, et selguse mõttes on hea John Grey lugusid teada
(mina pole neid veel lugenud, kuid paar kuud on veel aega enne uue raamatu
ilmumist, eks tuleb iga kuu üks Grey raamat ette võtta). Kuid see selleks.
Mida siis öelda selle, käesoleva raamatu kohta. Õnneks polnud ta nii
pikk kui enamus eelmistest raamatutest – kõigest 848 lk seekord :), kuid ta
poleks ka saanud kuidagi lühem olla.
Kui esimene raamat – Outlander – oli puhtalt Claire poolt jutustatud
raamat, siis teine raamat – Dragonfly in Amer – oli juba Claire, Jaimie ja
Brianna raamat, kolm lugu kõrvuti jooksmas. See raamat aga on lisaks Claire ja
Jaimie, Brianna ja Rogeri loole veel ka Iani ja Williami ja Johni lugu – nii
palju erinevaid lugusid jookseb kõrvuti, lisaks veel eri kontinentidel ja erinevatel
ajastutel.
Claire ja Jaimie sätivad end teele Šotimaale, et sealt ära tuua Jaimie
trükipress, kuid otse loomulikult ei saa nad ju esimese laevaga kuigi kaugele
ja tagasi mandrile jõudes satuvad nad siiski vastu tahtmist sõjakeerisesse, kus
nad mõlemad on taas kord sunnitud surmaga silmitsi seisma, kuid siiski pole see
veel nende kord. Lõpuks jõuavad nad ka Šotimaale, koos heade ja kurbade
uudistega ning peavad ka kuulma nii häid kui halbu uudiseid. Kuid Šotimaale ei
jää nad kauaks, Claire kiirustab tagasi Ameerikasse Ferguse pere juurde ja Jaimie
teeb väikse kõrvalepõike Prantsusmaale.
Brianna ja Roger on õnnelikult tagasi Šotimaale jõudnud, lapsed on
terved ja Lallybroch on taas töötav farm, Brianna asub tööle hüdroelektrijaama
ülevaatajana ning Roger püüab leida oma kohta kirikus ja kogukonnas. Ükshaaval
loevad nad Claire ja Jaimie saadetud kirju, püüdes võimalikult kaugemasse
tulevikku lükata viimase kirja lugemist. Kuid nemad pole ainukesed, kes on
tulevikku tulnud ja ka mitte ainukesed, kes on kirjade sisust huvitatud.
Ian on leppinud sellega, et ta on oma indiaani naise Emily igaveseks
kaotanud ja et tal tuleb uut naist mujalt otsida. Kuid saatus ei jäta teda siiski ilma lootuseta õnnelikust pereelust ja tervetest järglastest. Teel Šotimaale koos Jaimie ja
Clairega tuleb tal soost päästa üks eksinud Inglise sõdur ning
Ameerikasse jätta koer Rollo, kuid pärast seda kui ta on taas näinud oma
vanemaid ja isaga hüvasti jätnud, kiirustab ta tagasi Ameerikasse, kuna ta
südames on tekkinud armastus ühe Kveekerist arsti õe vastu.
William asub oma esimesse päris sõtta, esialgu küll spioonina, kuid
siis ka tegevsõdurina. Teel ühele oma ülesannetest eksib ta soos ning
äiksetormi käigus saab tugevalt vigastada, ning kui teda poleks soost päästnud
üks imelik indiaanlane koos oma koeraga, kes ta Kveekerite külla arsti hoole
alla viib, olekski sõda sellega tema jaoks lõppenud. Kuid ta paraneb ja teda
ootavad ees veel korduvad lahingud, teda ravinud arsti vabastamine ning
uudised, mis keeravad kogu ta siiani teatud elu pea peale.
John kohtub taas oma poolvennaga, ning need uudised, mis ta poolvend
talle paljastab on piisavalt uskumatud, et ta asub uurima, kas sel kõigel võib
ka tõepõhi all olla. Kuid enne veel tuleb tal minna Ameerikasse, kus ta vennapoeg
on haavata saanud ning vangistatud. Temaga tuleb ka kaasa ta vennatütar
Dorothea, kes olla Williamisse armunud. Kohale jõudes loodab ta, et Claire saab
ta vennapoega aidata, kuid Claire on koos Jaimiega Šotimaale läinud. Kuud mööduvad,
ning siis kuuleb ta ühest lootustandvast noorest arstist, kveekerist, kes oleks
ta vennapojale viimane lootus. Juhuste kokkulangevuste tõttu jõuab ka Claire
Ameerikasse tagasi, ning ka tema saab siiski Johni vennapoega aidata. Kuid siis
jõuavad nendeni uudised, mis löövad nii Clairel kui Johnil jalad alt ning edasi
suudavad nad minna vaid üksteist aidates.
Nagu näha on neil kõigil üksteisega mingi hetk lühiajalised kokkupuuted, siis jälle eraldi minekud ja lõpuks peaaegu täielik kokkusaamine, kuid enne veel lõppeb raamat, jättes palju küsimusi õhku rippuma. Nii Dianalik, ta paneb alati sündmustesse huvitavaid, kuid poolikuid infokilde sisse, millest saab lõplikult teada alles kas järgmises või ülejärgmises raamatus. Kuid selles raamatus jäävad lõpetamata nii tähtsad küsimused:
Kas … ja … jõudsid õnnelikult kohale?
Kas … läks ka jälle …?
Kas … läheb koos … neile järele?
Kes kirjutas selle viimase kirja, kas see võis olla …?
Kas … on … esivanem?
Kas … ja … saavad õnnelikuks?
Mis saab … nüüd kui ta teab, et …
on tema …?
Kas … ja … abielu on nüüd kehtetu või tuleb seda … huvides seaduslikuks
pidada?
Palju palju küsimusi ja punktiiri kasutasin ma selle pärast, et kui ma
sinna õiged nimed sisestaks poleks teil ju enam huvitav lugeda :). Mul on
südamest hea meel, et ma ei avastanud neid raamatuid siis kui nad esialgu
ilmusid, ja ei lugenud seda raamatut aastal 2009, ega ka eelmine aasta kohe kui
ma olin eelmise raamatu A Breath od Snow and Ashes lõpetasin, sest muidu oleks
mul väga pikka aega vaja oodata, et kõigile neile küsimustele vastust saada,
kuid nüüd on oodata vaja vaid suveni.
Diana Gabaldon, tema tütar Jenny ning Sam 'Jamie' Heughan |
Väikse lisamärkusena ütlen ka, et ka selles raamatu, nagu oli ka James Longi
raamatus The Lives She left Behind, oli mainitud Eestlaste odavat tööjõudu –
seekord siis eelmisel sajandil Šoti kalalaevadel.
Aga üldkokkuvõttes, oli tegu ühe väga, väga hea raamatuga, milles oli
armastust, ajalugu, surma, sõda, perekonda, usaldust, austust, armastust,
reetmist ja ennekõike ikkagi armasust.
Kuidas said need raamatud 26 aastat tagasi alguse, saate lugeda siit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar