2024

2024

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It

pühapäev, 10. detsember 2017

The Heartstone Thief



Raamat: The Heartstone Thief (Dragon Eye Chronicles #1) by Pippa DaCosta (2017)
Hinne: C
Curtis Vance ei usu maagiasse. Maagia ei toida teda, samuti ei paku talle ka peavarju. Kuid mõlemat pakub talle varastamine. Ning selles on ta osav. Parim, kui tema kuulsust uskuda. Seda seniks kuni üks isehakanud võlur tuleb otsima varast. Ta on riides kui öö, räägib koletistest ning müütidest, ning ta ei lase millelgi end peatada saamaks mida ta tahab. Legendaarne Draakoni silma juveel suutvat kuuldavasti selle omanikule anda võime mandreid liigutada.

See võlur on ilmselgelt hull, kuid Curtis on vastamiski väljakutsega millest ta lahti ei saa – või millelt varastada – ja Draakoni silma juveel saab olema liiga suur ahvatlus. Kõik mida ta peab tegema, on võlurist kauem elama.

Kuid ta poleks iial uskunud, et tüdruku räägitud maagia ja koletised on tõelised.

Ta poleks iial uskunud, et armub temasse nii et see teda hirmutab.

Kuid kõige enam ei oleks ta iial uskunud, et ta peab valima kohutava unustatud reliikviate võimu ning tema kohusetunde vahel, päästa need inimesed, kes parima meelega näeksid teda tuleriidal.

Curtis Vance ei usus maagiasse. Kuid maagia usub temasse ja kui ta seda peatada ei suuda, siis maailm mattub leekidesse.
Fantasy, NA, Romance

Seda raamatut pakutakse lugeda Scott Lynchi raamatute fännidele, seega loomulikult pidin ma selle raamatu NetGalleyst küsima. Ning lugedes sain ma aru, et lisaks sellele et see lugu on väga Lynchilik, on see ka väga Schwabilik, et siis pange Kell ja Locke kokku, lisage veel ka Chandler J. Birchi Ashes ja saategi Curtis Vance.

Curtis on varas, kes elab välislinnas ja on kuulus oma nobedate näppude poolest, seega antakse talle ülesandeid varastada eriti raskesti kättesaadavaid asju, ning äärmiselt hinnalisi museaale. Kuid viimane asi mille ta röövis, annab imeliku tagasilöögi. Nimelt pärast seda, kui ta oma viimase röövimise korda saatis, end korralikult purju jõi sattus ta kõrvaltänavasse, kus teda ründas ning sundis teda jooma sellest samast peekrist, mille ta varastas, üks imelikult riides naisterahvas.

Hommikul ärgates sunnib see tüdruk ta endaga koos linnast lahkuma, kuid veel enne lahkumist ründavad neid maagid. Ja teel nende sihtkohta, vanasse unustatud linna, ründavad neid maanteeröövlid, vargid, nad peavad põgenema linnast, kus sütib nende seal oleku ajal linna hävitav tulekahju, ning unustatud linna varemed varisevad põrmuks.

Curtis pole alati varas olnud, ta on tegelikult sündinud ju kesklinnas, mis on välislinna eest kaitstud müüriga ning kui seal kellelgi avastatakse väikegi side maagiaga, siis need inimesed põlevad tuleriidal. Curtise tulihingelise uskumuse tõttu, et kõik peavad reeglitele alluma, põlesid ka ta vanemad, ning suri ka ta õde. Nüüd on ta üksi ja ta ei usu enam millegisse. Tal on sõbrad, kelle ta leidis siis kui ta kesklinnast põgenes, kes teda aitasid üle saada õe surmast, leida tema kutsumus olla varas, kuid kui ta nüüd linna tagasi tuleb, siis toob ta ka surma endaga kaasa.

Nagu ma juba ütlesin, selline segu Lynchi ja Schwabi raamatutest, täis maagiat ja üksikuid kogu maailma vastu mässavaid noorukeid, kelle saatus saab olema päästa paljusid, kui ta vaid lepib kord sellega, et ta pole üksik hunt, kelle eesmärk on vaid ta enda heaolu.

Iseenesest polnud see paha lugu, kuid hea lugu ta ka just polnud, liiga hüplik, liiga ebaloogiline, liiga palju imelike ohvreid, kelle surmast ei saanud otseselt keegi kasu ja lugu ka sellest paremaks ei muutunud … see lugu oli liialt laialivalguv ja liialt palju asju oli ühtekokku surutud.

Loetav, kuid ei midagi erilist. Vahest kui ma poleks Lynchi ja Schwabi raamatuid lugenud …

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar