Sarja teises raamatus on Lisbeth Rose palgatud uude tiimi näiliselt suhteliselt kerget tööd tegema, üht kasti Dixiesse saatma, aga see on viimane koht, kuhu ta endise Ameerika Ühendriikide territooriumil minna tahaks.
Kuid töö mis tundus esialgu väga otsekohene, muutub peagi tapatalguteks kui kast varastatakse. Dixie on koht, kus sotsiaalsed käitumisnormid on sajandi jagu maha jäänud, kuid just siin peab Lizbeth koos vana sõbraga salaja uurima hakkama, kuhu kast kadus, ning kuidas seda tagasi saada, kuna kastis on miski, mis võik mässu õhutada, kui ta kasti õigeks ajaks üle leiab.
Action, Fiction, Fantasy, Magic, Mystery
Lizbeth Rose teine lugu viib lugejad uues Ameerikas uude riiki - Dixie. See on selline koht, kus au see on veel seadused, mis kehtisid vahetult enne Ameerika kodusõda ja ka enne 1960 ndate mässe ja vabadusliikumisi - naised on väärt vaid abikaasad ja koduloojad olema ja peavad kleite kandma ning mustad saavad olla vaid odav tööjõud ning mingeid muid õigusi neil pole.
Kuigi alguses tundub Lisbethile, et kasti toimetamine rongiga linnakesse nimega Sally saab olema kerge, siis oma valvsust ta siiski ei kaota - kõik mis tundub kerge, osutub lõpuks vägagi raskeks. Seega ei olegi ta eriti üllatunud, kui esmalt tuleb elimineerida kaks püstolikangelast ja siis pärast rongi kraavi sõitmist kaitsta kasti kõigi eest, kes oma nina nende ümber läinud vagunisse pistavad.
Selge on see, et see rong ei läinud kraavi kogematta. Kuid kellele see kasulik on, et saadetis sihtkohta ei jõudnud? Kes sellest uuest tiimist, kellega Lizbeth ühines on tegelikult siin saadetist kaitsmas ja kes on väljas millegi muu peal? Kes veel selles rongis teadis, mida nad transpordivad? Mida nad tegelikult transpordivad? Kuidas Eli selle kõigega seotud on? Kas sõrmused on tõesti vaid osa kostüümist, või on Elil tegelikult ka tunded Lizbethi vastu? Kui palju Rasputini verd tegelikult ikkagi Lizbethis voolab? Mis on maagia ja mis on päris ime?
Harris oskab kirjutada raamatuid mida on kerge lugeda, kuid mis on samas hästi kaasahaaravad ja põnevad. Tema karakterid on alati mitmetasandilised, kuid samas ka tuttavad. Seegi raamat on täpselt selline nagu temalt oodata võib, siin on südikas neiu, kellele pole võõrad tulirelvad ja kaklemine ja tema kõrval on sama südikas noormees, kes paneb vaenlaseid paika maagia abiga ning neid seob rohkem kui lihtsalt ühine eesmärk, vaenlased ning iha, isegi kui nad sellest veel ise aru ei saa, on neil ilmselgelt ühine tulevik, küsimus on lihtsalt selles, kas see saab olema verine või õnnelik.Harris loob lugejatele uue huvitava maailma, kus ta segab kokku kaugema ja lähema ajaloo, lisades sinna näpuotsaga tänapäeva - kuna raamat ilmus juba jaanuaris, siis ei saa öelda, et siia on lisatud käesoleva aasta poliitilisi sündmusi, kuid eks sama teemat on ka korduvalt varem nii sellel sajandil kui ka möödunud sajandil üles tõusnud.
Harris on autor, kelle raamatutes ei pea kunagi pettuma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar