Intensity

Raamat: Intensity (Nick Chronicles #8) by Sherrilyn Kenyon (2017)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/22559726-intensity

Nick Gautieri elab maailmas, kus deemon on deemoni vaenlane. Just siis kui ta arvab, et on lõpuks saanud aru, kuidas mitte maailma vallutada ning hävitada, tuleb Surm tagasi koos staaresinejaga, kelle eesmärgiks on hävitada Malachai võim ja sugupuu igaveseks. Kas võib veel hullemaks minna? Surm ja Sõda on leidnud selle ühe tõelise vaenlase, keda Nick ei suuda leida ning isegi kui ta suudaks, ei suudaks ta teda kunagi kahjutuks teha või tappa.

Seega, nüüd kui Nicki süüdistatakse mõrvades, mida ta sooritanud pole ning ümbritsetuna uutest sõpradest, kes võivad olla ka reeturid, mõistab Nick kiiresti, kuidas ta isa kaotas.

New Orleansis läheb üha kuumemaks ning Nicki ähvardava oht on muutunud äärmiselt intensiivseks. Ta saab peagi aru, et kui Sõda ja Surm on otsustanud rünnata, siis ei võta nad ühtki vangi. Nad ei pea läbirääkimisi. Ning nad mõlemad on immuunsed tema teravale sarkasmile ning Cajuni võludele. Selleks et võita, peab Nick omaks võtma uued oskused, kuid vaid üks vale samm ning ta võib kuuluda Pimedusele, igaveseks.

YA, Paranormal, Adventure

Iga Nicki raamatuga tabasin ma end üha uuesti mõttelt – kui Nick tutvus kõigi nende tegelastega juba praegu ja tema elu muutub nii palju, siis kuidas saavad need sündmused, millest räägitakse Dark-Hunteri raamatutes, üldse toimuda? Sest nii palju toimus just selle pärast, mis toimus Nickiga ja tema ning Acheroni vaheliste suhete pärast ning tänu Nicki ning Artemise vahelistele suhetele.

Selles Nicki loo viimases raamatus keeratakse lugu veel omakorda mitmeid kordi pea peale ja mul on selline tunne, et ma olen midagi maha maganud, kuna ma pole jätkanud Dark-Hunteri, Were-Hunteri, Dream-Hunteri raamatute lugemist ega tutvunud ka uute sõsarsarjadega, aga need raamatud on kõik omavahel väga tihedalt seotud. Seega millest iganes ma ilma olen jäänud, siis nüüd ilmneb et kõik polegi päris nii nagu näib ja asjad mida Nick on pidanud vältimatuks, et ükskord ta teeb neid nii kui nii, võivad olla hoopis kellegi teise tehtud, kuid miskitmoodi on suudetud muuta teda ümbritsevate inimeste mälu, et nad peaksid teda kõige eest vastutavaks.

Kuigi lugu oli esialgu natuke segane ja ühe uuesti vaatasin ma, et kas ma tõesti pole ühte raamatut vahele jätnud, saab kõik lõpuks selgeks ning ka mõistliku lõpu. Aga siiski mitte päris lõpliku lõpu, sest sari jätkub, kuigi natuke teise nime all ja teise peategelasega – Shadows of Fire.

See oli hea sari ja Nicki lood olid alati kaasakiskuvad, kuigi alati oli see küsimus, et kuidas see kõik toimuda saab ja kuidas see ei mõjuta teiste lugusid?, kuid nüüd on siis selge ja eks aeg näitab, kas ma jätkan ka edasi selle sarja jälgimist ning kas ma võtan ka teise veel lugemata Dark-Hunterverse lood ette.