Devil's Cut

Raamat: Devil’s Cut (The Burbon Kins #3) by J.R. Ward (2017)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/31298946-devil-s-cut

Esialgu tunnistati William Baldwine, Bradfordi perekonnapea, surm enesetapuks. Kuid siis tunnistab tema vanim poeg ja surmavaenlane, Edward, end oma isa surmas süüdi. Nüüd kui Edward on politseis arestikambris, ei kahetse tea mitte oma peresidemete lagunemist, ega ka oma vabaduse kaotust … vaid käest lastud naise kaotust. Tema tõeline armastus, Sutton Smythe, on ainus inimene, kellest ta kunagi tegelikult ka hoolinud on, kuid kuna Sutton on Bradford Bourbon Company suurima rivaali tegevjuht, siis ei oleks nende suhetest nagunii kunagi asja saanud. Ning samuti tuleb tal tõsiselt võtta teda ees ootavat vanglat.

Lane Baldwine oleks pidanud igaveseks jääma elumeheks, igaveseks oma suurema venna Edwardi varju, kuid selle asemel on temast saanud uus perepea ja ettevõtte juht. Ta on kindel, et Edward varjab kellegi teise süüd, seega asub ta koos oma armastatu, Lizzie Kingiga otsima tõelist mõrtsukat – kuid nad leiavad saladuse, mis on kõike laastav ning ka mängureegleid muutev.

Lane tormab tõde teada saama, ning Sutton tunneb end vastupandamatult Edwardi poole tõmmatud olevat, ning mitte ühegi Easterly elaniku elu pole enam endine. Mõne jaoks on muutused head, teiste jaoks on need uskumatud tragöödiad. Vaid üks asi on kindel – armastus elab üle kõik, isegi mõrva.

Romance, Criminal, Mystery

Burboni kuningate kolmas osa ei ole kahjuks sama särtsuvalt seebiooperilik, kui oli sarja esimene raamat. Ka teine osa polnud enam nii elav aga kolmas osa vajub ikka kohe väga ära. Selles osas võetakse kõik esimeste kahe raamatu keerulised liinid kokku, leitakse kõigile õiged sugulased ja lõpuks võidab ju kõik ikkagi armastus.

Ma ei ütle, et see raamat oleks paha olnud, kaugel sellest, lihtsalt ta pole sama hoogne ja absurdne, kui oli esimene raamat, kus iial ei võinud teada, kes on kelle isa või vanaisa või tädi või laps, nagu ühes õiges telenovellas (libronovellas, siis sellel juhul) ikka olema peab.

See raamat algab siis sellest, et Edward on arestikambris, poiste isa Williami tuhk on valmis surnuaiale viimiseks, Lane ei suuda leppida mõttega, et tema mamma (nende majapidajanna) on haiglas vähki suremas, Lizzie püüab olla Lanele toeks, kuid samas avastab ta ka ise midagi, mida ta ei julge esialgu veel Lanele öelda, Sutton tahab aidata Edwardi pere, kui vaid Edward seda lubaks, Max teab midagi Edwardi kohta, mis muudaks nii mõndagi, kuid tal puudub julgus talle seda öelda, Gin peab ära otsustama, kas ta jätkab oma kohutava abieluga või ütleb Samuel T-le ning oma tütrele, kuidas nad tegelikult seotud on ning laseb siis asjadel minna nii nagu nad peavad minema.

Matustest alates ajab üks imelik juhus teist taga, üks imelik „üllatus“ tuleb teise järel ilmsiks, ning üha enam rullub lugu õnneliku lõpuni, kus selguvad ammuste tegude taga olevad põhjused, pahad tõmbuvad perest eemale ning juhuslik avastus päästab pereäri pankrotist.

Et siis selline siidikinnastega libronovella kokkuvõte ning kõige lõplik heleroosasse armastusevahtu pakkimine. Kõik mida see lugu veel vajas, et ta oleks olnud suurepärane, oleks olnud veidi rohkem huumorit, veidi rohkem ootamatuid üllatusi, ning pahad ei oleks pidanud nii kergelt alla andma, kuid see kõik oleks tähendanud ju veel ühte raamatut.

Aga hea lugu ikkagi.