2025

Artemiz's 2025 book montage

The Frozen People
North Is the Night
Abieluportree
Ema võtab kassi
Madame Curie ja unistuse jõud
Psyche ja Eros
Irish Soda Bread Murder
Lottie Brooksi eriti piinlikud bestikadraamad
Mõnikord ma valetan
Dirty Diana
Väike kohvik Kopenhaagenis
Vandemere
Variation
Clytemnestra
The Vanishing Bookstore
Cover Story
Haua kutse
Surnud lõvid


Artemiz's favorite books »

laupäev, 31. detsember 2016

Midnight and Mistleroe At Cedarwood Lodge



Raamat:  Midnight and Mistletoe At Cedarwood Lodge (At Cedarwood Lodge #3) by Rebecca Raisin (2016)
Hinne: C-
Uusaasta peo korraldamine võib olla just selline üritus, mille korraldamisest Clio Winters on kunagi unistanud, kuid kui kõik kipub natuke viltu kiskuma, loodab ta vaid et tema uusaasta soov tõesti täide läheks.
Romance, Christmas

Aasta lõpu kiirete tegutsemiste keskele sai siis veel üks lühike pühadehõnguline raamat ka surutud. Südaöö ja Puuvõõrik Cedarwood puhkemajas on kena lookene, millele eelnevad paar teist lookest, mille keskmes on Clio, kes on kunagi olnud tuntud inimeste peoplaneeria New Yorgis, kuid siis ühe arusaamatuse tõttu kolis tagasi koju ja ostis ära Cedarwoodi puhkemaja ja seda ümbritsevad majakesed ja maa, et majad taas korda teha ning avada uuesti külastajatele.

Kuigi raamat algab sellega, kuidas jõulupeo järgselt läheb Clio koos oma sõpradega tädi juurde pärast ülirikkalikku homikusööki veelgi rikkalikumat lõunasööki sööma, ei ole see siiski lugu liigsöömisest, nagu mulle algul tundus, vaid põhiteema on hoopis Clio ja ta ema suhted ning sellele lisaks kuidas kaks noormeest erimoodi tema südant püüavad võita (kuigi ta on oma mõttes juba ammu ühele neist oma südame ära andnud).

Nii siis ongi, et kui söögipohmakas on möödas, hakkab Clio koos oma sõbrannade/töökaaslaste ja nende meestega ning ehitajaga, organiseerima Clio kunagise poisssõbra bossile meeldejäävat maskiballi. Klient on pirtsakas ja muudab meelt ja majas on uus koerpoiss ning Clio ema tuleb talle lõpuks rääkima, mis probleem tal on Cedarwoodi ja seal asuva labürindiga …

… ning lõpuks saab Clio oma silmarõõmuga jutud sirgeks räägitud ja poolteist aastat hiljem toimuvas järelsõnas on nad juba kõik õnnelikud ja oma koha siin elus leidnud.

Selline lühike, südamlik, aegajalt liialt poliitiliselt korrektne ja ühiskonnast hooliv (mõni teine kord jälle üldse mitte) lugu. Meenutas mulle väga Alice Claytoni Rusty Nailed lugu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar