Uju koos Uppujatega

Raamat:  Svøm med dem som drukner Lars Mytting, tõlge Ene Mäe (2014, 2016) Varrak, RR, A

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/33004688-uju-koos-uppujatega  

1971. aasta sügisel hukkuvad Prantsusmaal Esimese maailmasõja lahingupaigas noor norralane ja tema prantslannast elukaaslane. Nende kolmeaastane poeg Edvard kaob jäljetult. Neli päeva hiljem ilmub laps välja kadumiskohast sadakond kilomeetrit eemal.

Edvard kasvab üles vanaisa juures üksildases Norra mägitalus. Kui vanaisa sureb, seisab 23-aastane Edvard silmitsi mitme mõistatusega. Miks läksid tema vanemad ohtlikkumetsa, ja kas see oli juhus, et sõjaaegne gaasimürsk nende jalge all lõhkes? Ja kes saatis vanaisa matusteks imeilusa haruldasest puidust puusärgi?

Vastuseid otsides satub Edvard Shetlandile ja Prantsusmaale ning kaevab mineviku hämaratest soppidest välja oma perekonna loo, mis on tihedalt seotud nii20. sajandi Euroopa suurte tragöödiatega kui ka ühe rahutu hingega tisleriga, kes läks kolmekümnendatel aastatel Pariisi õnne otsima

Drama

Uju koos uppujatega on lugu kuueteistkümnest pähklipuust, mis olid I maailmasõja jubeduste tunnistajateks, ühest kasemetsast ja kahe perekonna tragöödiast.

Loo jutustaja ja ka mingil määral peategelane on Edvard, noor norrakas, kes on vanaisaga koos elanud aastaid vaikseks talus, kasvatades kartuleid ja lambaid. Ta on oma vanemad kaotanud väga varases nooruses. Ta ise ei mäleta sellest midagi ja teised ei räägi sellest midagi, kuid kõik käituvad, nagu nad teavad midagi, mida tema ei tea. Teda ei häirinud see, kuni ta vanaisa suri ja tasapisi hakkas välja tulema asju, mida ta tegelikult peaks ju teadma.

Tema otsingud viivad ta esmalt Shetland saartele, sealt Haaf Gruneyle, sealt edasi Šotimaale kus ta saab teda kuueteistkümnest pähklipuust ja siis algabki tegelikult see lugu kuueteistkümnest pähklipuust, mis kasvasid keset Authuille’ sõjavälja ja mis mõjutasid Edvardi perekonda ning ka üht teist perekonda rohkem kui nad arvatagi oleks osanud, ning viib ka Edvardi Prantsusmaale.

See on lugu kuueteistkümnest pähklipuust, kahest Euroopat laastavast sõjast ja kahe perekonna tragöödiast. Huvitav ja kaasakiskuv lugu.

Seda raamatut on kirjutatud huvitavas stiilis, vaheldumisi eesti (originaalis siis norra) ja inglise ning natuke ka prantsuse keeles. Kuid mul on tõsiselt kahju, et need inglise ja prantsuskeelsed laused olid jäänud tõlketa. Minu jaoks pole see probleem, sest inglisekeelest saan ma aru ja prantsuskeelsete lausete sisu aimasin, kuid mida teevad need, kelle jaoks pole kumbki keel tuttav? Ma näiteks tahaks hea meelega seda raamatut oma emale lugeda anda, sest usun, et talle see lugu meeldiks, kuid ei saa anda, sest tal jääks osa sellest arusaamatuks, sest ta ei valda ei inglise ega ka prantsuse keelt ja seega läheks osa loost tema jaoks kaduma. Ma mõistan, et loo voolavuse mõttes oleks kõik need viite numbrid ja allääre tõlked pildi väga killustatuks muutnud, kuid alati on ju võimalik kasutada varianti, kus esimese võõrkeelse lause juures on märge, et nüüd ja edaspidi leiate tõlke raamatu lõpust lehenumbrite järjekorras, et need kes vajaksid tõlget saaks sealt järele vaadata (näide Fair Helen). Ja mis kased need leekkased veel on?

Et siis lugu oli hea, kuid kahjuks võib nii mõnelegi lugejale segaseks jääda, sest ei saa eeldada, et kõik valdavad vabalt nii inglise kui prantsuse keelt.