Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

kolmapäev, 11. jaanuar 2017

Eighty Days Blue



Raamat: Eighty Days Blue (Eighty Days #2) by Vina Jackson (2012)
Hinne: C
Hiljuti New Yorki kolinuna, naudib leekivpunase peaga viiuldaja Summer Zahova suure orkestri viiuldaja mugavat elu. Venetsueelast pärit, noore ja atraktiivse orkestrijuhi Simoni valvsa pilgu all lööb Summeri karjäär õitsele. Kuid uus linn ja vastleitud edu toob Summeri teele ka uusi ahvatlusi ning ei lähegi palju aega, kui Summer on taas tõmmatud allmaailma ohtlikesse intriigidesse kuigi ta oli lootnud, et ta ei pea neist enam osa võtma.

Samal ajal on Dominik üksi Londonis elamisest masenduses, ning teda tõmbab New Yorki, kuna ta on juba mõistnud, et ta ei saa Summerita elada. Kuid kui Dominik arvab, et ta suudab Summerit halvima eest hoida, siis just tema oma kirg on see, mis viib nende suhte katastroofini.
Erotica,

Kaheksakümne päeva sarja teine osa algab sealt kus esimene lõppes – voodist koos Summeri ja Dominikiga järgmisel hommikul. Summer loodab, et ta on Viktorist igaveseks vaba ja Dominik loodab Summeri tagasi saanud olevat ja nad lepivad kokku et püüavad kaugmaa suhet ja Summer kirjutab taas Dominikile kõigest, millega ta katsetab.

Kuid nagu ikka, kõik kaugmaa suhted on siiski hukule määratud. Tasapisi hakkab Summerilt üha vähem kirju tulema, sest Simon hoiab teda üha pikemalt kinni proovides ja kui ta siis veel talle ka soolokarjääri soovitab, jääb Sumemril aega veelgi vähem.

Aastavahetuse veedavad nad koos New Orleansi pakutavaid tavalisi ja erilisi meelelahutusi nautides ja nende suhe on parem kui kunagi varem.

Taas tagasi New Yorgis leiab Summer endale uue hobi – sidumised ja loob sedasi ka uusi tuttavaid, kuid Dominikist eemale olek ei mõju neile kummalegi eriti hästi.

Dominik leiab väljapääsu, ta kandideerib stipendiumile, mis viiks ta aastaks õpetama ja uurimustööd tegema New Yorki ja sedasi saaksid nad koos olla. Kevadel ongi Dominik kohal, nad kolivad kokku ja esialgu on kõik suurepärane, kuni Summeri esimese soolo kontserdini, mille edule järgneb kohe ringreis. Nüüd on Summer veelgi vähem kohal ja nende ühises korteris käib ta vaid puhast pesu võtmas. Kui ta siis on Dominikile ette teavitanud, et ta tuleb koju, pole Dominiki seal, sest ta on koos ühe juhututtavaga. Kõik läheb valesti.

Summeri ringreis viib ta ka kodulinna Uus-Meremaal ja tal on seal lõpuks aega mõelda, kas tema ja Dominiki suhtel on üldse lootust. Kui ta siis pärast Austraalia ja Euroopa suurlinnades kontsertide andmist lõpuks koju jõuab pole Dominiki seal, ta on pidanud minema Londonisse. Ning just siis, kui Summer on kogu selle tuuritamisest tekkinud väsimuse tõttu sügavas masenduses, tuleb ukse taha see keda ta kõige vähem näha tahab – Viktor.

Summer on nüüd rahvusvaheline tuntus ja kui temast peaks ajakirjandusse sattuma pildid sellest ajast, kui ta läks kaas Viktori õelate mängudega, oleks tema karjäär rikutud, seega ei jää tal midagi muud üle, kui veel viimast korda nõustuda Viktori haigete mängudega. Loomulikult ei saa ta midagi sellest Dominikile rääkida, sest ta pole ju üldse Dominikile rääkinud, et Viktor teda julmalt ära kasutas.

Kuid Viktor on kokku pununud uskumatu ämblikuvõrgu (tõsiselt uskumatu, et keegi viitsiks nii laialiulatuvat mängu mängida vaid selleks, et tal lõbus oleks) ja kui ta siis kõik niidid kokku on tõmmanud käib plahvatus, mille tagajärjel Summer ja Dominik lahku lähevad.

Simon satub Summeri ukse taha just siis kui ta oimetuna koju jõudis ja viib Summeri endaga kaasa, et Summer saaks rahus mõelda, mis just juhtus.

Selles osas ongi siis Summer ja Dominik enamasti lahus ja need vähesed korrad kui nad koos on, on nad kas väga õnnelikud või väga õnnetud, kuid niipalju kui nad ka on oma õnnetuses ise süüdi, ümbritseb neid ka piisavalt inimesi, kes näevad rõõmuga kuidas nad lahku lähevad. Aga sellest ma tõesti aru ei saa, mis põhjus on Viktoril teha seda mida ta tegi. See seletus mille ta Dominikile annab, hetk enne kui Dominik ta ninaluu murrab, on võrdeline õlekehitusega ja tõdemisega, et tal oli igav, kuid kui keegi midagi nii õelat kokku keedab ja kasutab selleks nii palju erinevaid inimesi ja kokkusattumisi, sellel peab olema sügavam põhjus, kui lihtsalt igavus.

Aga vaatama sellele, et see Viktori osa oli lihtsalt arusaamatu, oli see siiski taas kord üks vägagi loetav Vibraatori Raamatuklubi raamat.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar