Hinne:
C
Kuumal juuli päeval, leitakse kolm inimest surnuna hooletusse jäetud
majas Londonid, Primrose Hill piirkonnas. Marie Gilles loeb seda lugu lehest,
olles just Inglismaalt lahkumas ja tea teab, et tema on kuidagi nende sumades
süüdi.
Kuidas need inimesed sattusid kokku elama, ning miks nad kõik koos
surid? Loo tõde on peidus väga teistsuguses Inglismaas, Marie isa Arthuri
topelt eludes ning maja emandate salapärases maailmas …
Drama,
Mystery
Kunagi teise ilmasõja järgsel ajal, kui
kõikjal oli kõigest puudus, kui naisi oli rohkem kui mehi, kuid alles jäänud
mehed olid vigased või puudega või muudmoodi sõjast traumeeritud, lõi üks
sõjast tervelt tagasi jõudnud ja endale isegi abikaasa Itaaliast toonud mees
salajase kuid vägagi tulusa äri – tema äriks oli kinnisvara ja selle kinnisvara
kasutamine. Tema majad ei olnud üürnikele välja üüritud, tema majades elasid
naised, naised kes teenisid oma igapäevast leiba ja Arthuri mammonat, selili
(või siis kõhuli või ükskõik kuidas nende kunded neid ka võtta tahtsid). Kuigi
Arturi Itaallannast abikaasa elas koos tütrega äärelinnas ja ei teadnud tema
ärist midagi, oli Arturil ka oma lemmik töötava tüdrukuga poeg. Tema armuke, Sal
pidas nende äri hiilgeaegadel edukamat maja koos kahe teise noore neiuga – Rita
ja Annette. Nende majast käisid läbi filmitähed, poliitikud ning tavalised
jorsid kogusid aastaid raha, et vaid korra Sal-i tüdrukutega olla.
Nüüdseks on Arthur juba aastaid surnud,
ta ametlik abikaasa ja tütar ei teadnud tema Londoni elust midagi. Ta armuke on
surnud ning ta poeg on kasutu kokutaja. Rita on oma viienda abikaasa matnud ja
otsib nüüd võimalikku kuuendat, kuid Annette raske lapsepõlv on talle järele
jõudnud ning ta hakkab end dementsiale kaotama.
Lugu algabki sealt, kus Marie näeb ühe
uue pangatelleri vea tõttu oma ise tegelikku pangaseisu ja hakkab uurima,
kuidas tal nii palju raha oli, miks ta sellest midagi ei teadnud ja ta tahab
seda raha endale saada, sest mingid kuradi libud ei tohiks ju tema majades
elada.
Rita on kunagises kuulsas majas ainus,
kes veel on täie mõistuse juures, sest Joseph on alati natuke ullike kokutaja
onud ja Annette ei tea enam ammu, mis kus ja kuidas, ning ta kipub üha
tihedamalt majast alasti minema jooksma. Rita võib küll veel täiemõistuslik
olla, kuid ta on alati olnud alkohoolik ning ta ei ela enam teistega koos
selles majas, seega ei saa ta neil kogu aeg silma peal hoida.
Nad kõik meenutavad oma minevikku,
kuidas naised Londonisse jõudsid, kuidas nad selle ameti peale jõudsid ja
kuidas nad sinna majja jõudsid. Samuti meenutavad ka Flavia ja Marie oma elu
Arthuriga ja ka Joseph meenutab elu oma ema ja isaga selles majas, mis oli
alati täis naisi ja mehi. Igaühe lugu on tegelikult kohutav ja julm, sest neil
kellelgi pole olnud armastavat kodu, kuhu nad on alati oodatud ja kus nad oleks
kaitstud (isegi lastele, Mariel ja Josephil).
Kogu see lugu oli samas nii huvitav kui
ka masendav
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar