Hinne:
A
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/30134847-waking-gods
Lapsena tegi Rose Franklin hämmastava avastuse – suure metallse käe,
mis oli maetud sügavale maa alla. Täiskasvanuna on ta oma suurepärase teadlase
karjääri pühendanud selle tähelepanuväärse leiu uurimisele – Miks oli selle
titaanliku roboti tükid maetud kõikjale üle maakera? Aastatepikkune uurimine on
toonud talle palju vastuseid – kuid samas veelgi rohkem segadusse ajavaid
küsimusi. Vastused võivad olla lähemal kui kunagi varem, kui keset Londonit materialiseerub
veelgi suurem robot kui Themis ning reageerib inimeste tegevusele surmava
jõuga.
Nüüd on inimkond vastamisi nende kõige kardetuma tulnukate
sissetungiga, kuna üle kogu maakerea ilmub teisigi kolossaalseid roboteid. Kuid
Rose ja tema meeskond Maailma Kaitsmise Üksusest keelduvad alla andmast. Nad võivad
olukorra enda kasuks pöörata, kui nad suudaksid lahti murda viimased tulnukate
tehnoloogia saladused. Inimkonna parim relv tulnukate vastu on nende teadmised
elu ja surma peale võitlemisest, et maad endale saada … ja võib-olla ka teisi
planeete.
Teine suurepärane osa sellest äärmiselt põnevast roboti
sarjast annab mingil määral vastuseid neile küsimustele, mis tekkisid esimese
osas, kuid samas tekivad ka uued küsimused, mis ei saa veel vastuseid. Kaotatakse mõningad vanad
tegijad, kuid samas tuleb juurde ka uusi peategelasi, ning raamatu lõpp paneb
nii nutma kui naerma kui ka huviga uut osa ootama ja Eva viimast lauset võib
lugeda üheks parimaks raamatu lõpu lauseks :).
Niisiis, Rose on tagasi, ta ei saa aru
kuidas see päris võimalik on ja ta ei tunne end päris endana, kuid ta on tagasi
ja ta peab jätkama sealt kus teine Rose pooleli jäi, kuid see kõik tundub nii
vale. Hr. Nimetu juhib endiselt kogu seda suurt ettevõtmist ning Kara ja
Vincent õpivad endiselt uusi asju Themise kohta.
Kuid siis ilmub Londonisse, Regent’s
parki uus titaanlik robot, kelle soontes helgib teine värv ja ta on Themisest
peajagu suurem. Mis see on, kas ähvardus, uurimisretk, sõprussidemete loomine?
Päevi ei liiguta robot sõrmegi ja maailma vägevad püüavad otsusele jõuda mida
teha. Maailma Kaitsmise Üksuse juht palub neid mitte midagi teha ja lasta tema
teadlastel robotit uurida enne kui järgmist sammu teha, ning Themis isegi
saadetakse teele, kuid enne veel kui Rose ja hr. Nimetu jõuavad vägevaid
veenda, et ei ole mõtet kohe jõuga peale minna, jõuavad maailma vägaevad
otsusele, mis jätab vaid ühe tegutsemise võimaluse.
Seekord on nii kaotusi kui võite (nii
isiklikke kui ülemaailmseid) kui ilmselgelt pole see lõpp.
Aasta hiljem kui MKÜ teadlased on
proovinud kõike ja katsetanud kõigega on nad tagasi täpselt seal kust
alustasid. Seekord astuvad esimese sammu rahumeelsed linnaelanikud ja enne veel
kui keegi jõuab kas keelata või lubada tuleb neil mõelda inimkonna päästmise
peale, sest peale selle teise roboti „rünnakut“ jõuab maale veel lisaks 12
robotit, kes ilmuvad välja üle kogu maailma suuremates linnades, annavad edasi
oma „sõnumi“ ning ilmuvad siis välja järgmises suurlinnas.
Kui esialgu on USA linnad veel sellest
nimistust välja jäänud, siis lõpuks jõuab robot ka New Yorki. Nagu ikka, kõige
ebasobilikumal hetkel on Vincent avastanud Themisel uue põneva võime, mis viib ta
teiste juurest kaugele teadmatusse kohta, ning just siis saab ka Kara kirja
inimeselt kellelt ta seda kõige vähem ootas ning sellest kirjast saab ta teada
asjadest, mis panevad teda koheselt baasist lahkuma.
Inimkond on hävimas ning ainukesed, kes
saaksid midagi selle ära hoidmiseks teha on kas segaduses, kadunud, oma
isiklikul missioonil, ei tea sellest kõigest veel midagi või siis neil on infot
aga nad ei saa seda jagada kas arusaadavatel või mittearusaadavatel põhjustel. Kuid
alati on ju ka kõige suuremas katkupuhangus olnud neid, kes on haigusele
immuunsed seega, tuleb selgeks teha, miks nad on immuunsed, kuidas seda ära
kasutada ….
See lugu koosneb taas kord päeviku
sissekannetest, koosolekute memodest, raadiosaadete ärakirjadest ja muudest
failidest, mis toovad lugejani sündmuseid nii otsepildis kui ka meenutustena
toimunust. Kõik toimub kiiresti ja kogu lugu on äärmiselt intensiivne, kuid
isegi mina, kes ma tavaliselt pikkade teadusjutude peale kipun haigutama ja loo
järje käest kaotan, lugesin seekord iga sõna ekraani külge kleebituna, sest see
oli vägagi põnevalt ja arusaadavalt kirja pandud, isegi kui jutt oli DNA ja ANA
(või muu algustähega lühendi) erinevustest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar