Hinne:
D
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/18310161-fair-helen
Tõeline „Kirkconnel Lea Ilusa Helena“ lugu, kirjutatud Harry Langtoni
poolt.
Harry Langton on kutsutud tagasi tema lapsepõlvemaale, et aidata oma
vana sõpra, Adam Flemingut, kes usub, et tema elu on ohus. Adam on armunud
Annandale Helenasse ning ühtlasi sattunud ka oma rivaali Robert Belli viha
alla. Bell on täpselt sama julm kui ka mõjuvõimas. Sellel juhtimiseta maal, kus
väikemõisnikud võistlevad et valitseda ning verevaenud lahedatakse mõõkadega,
peab Fleming olema valmis Helena eest võitlema, ning võitlusest eluga väljuma.
Langtoni ülesanne on armastajate salajasi kohtumisi valvata ja sedasi
on ta tõmmatud ohtlikusse mängu – ning saab peagi teda, et Helen polegi sama
rikkumatu nagu ta on ilus. Kuid Langtonil on ka oma saladus, mida tea peab
hoidma – ning tal on mitu isndat. Tema sidemeid on märgatud ning ta on värvatud
silma peal hoidma Piirialastel peredel, sellele kellelegi on sobiv kasutada armastajaid
kui ettureid oma võimumängudes.
History
Kirkconnel LeaIlus Helena on iidne ballaad Helen Irvingust, kes olla elanud 16-ndal sajandil.
Andrew Greig räägib selle ballaadi inspiratsiooniks olnud „tõelise“ loo. Loo
paneb kirja Heleni tädipoeg Harry Langton – sepa poeg, kirjutaja, tõlk,
põgenik.
Harry on pärast
tema vanemate surma saadetud elama tädi juurde ja seega on ta ka üles kasvanud
koos Heleniga. Kuigi nad on nagu õde venda, on Helen Harryle kalleim sõber kuid
tal on ka teine väga kallis sõber, Adam Fleming, kellega nad tutvusid ülikoolis
ja kelle vastu Harryl on palju sügavamad tunded kui lihtsalt sõbralikud.
Kui Adam kutsub
Harry endale külla, sest ta arvab, et ta kasuisa tahab teda tappa, peab Harry esmalt
end oma töökohalt ajutiselt vabaks küsima. Ta saab loa minna sõbra juurde, kuid
päris vabaks ta siiski ei saa, sest talle tehakse ülesandeks saata tagasi infot
Piiriäärsete perekondade tegemistest, suhetest, intriigidest.
Harry kuulab
Adama teooriaid, miks tema surma soovitakse, tema tundeid Heleni vastu, Adama
ihukaitsja õpetab Harry ennast kaitsma. Ühsekoos osalevad nad ülepiiri reidil,
Harry elu kallale kiputakse, kui ta on lahkunud oma kunagise kallima,
kõrtsiemanda, juurest ja Harry järgneb Adamale tema salajastele kohtumistele
Heleniga.
Asjad muutuvad
üha keerulisemaks, kui kunagised vaenujalal olevad pered ühinevad taas, kuid
samas kuulutatakse välja Heleni ja Robert Belli kihlus ning Belli ihukaitsja
ründab Adama koera mille tagajärjel tapab Adama ihukaitsja ründaja ja satub ise
vanglasse.
Harry peab igast
juhtumisest aru andma oma isandale ja kuigi ta võiks nii mõnegi asja enda teada
jätta, säästes sellega võib-olla isegi oma sõbra elu, kuid ta kardab oma
isandat piisavalt, et räägib talle edasi ka saladusi, mis talle hoida on antud.
Siis sellel
saatuslikul päeval, kui Harryl on keelatud Adamale järgneda, saab ta lõpuks
aru, mis mängu mängitakse, ning kui ka tema kunagine kallim tuleb teda
hoiatama, jõuab Harry ikkagi Adamale ja Helenale järgi liiga hilja.
See vana mees,
kes kaotas oma parema käe sõrmed ja veetis pika piinava vangistuse maaaluses
kongis, enne kui ta põgenema lasti, elas pikka aega Šotimaast eemal, kuid
sündmused, mis viisid tema põgenemiseni on tema hinges alati värsked, sest sellel
päeval kaotas ta oma parimad sõbrad ja oma armastatud. Ta ei taha surra enne
kui ta pole tõelist lugu maailmaga jaganud.
Selline lugu
siis, mis on inspiratsiooni saanud vanast ballaadist, õnnetust armastusest. Kuid
seda lugu oli raske lugeda, sest loo on ju ikkagi kirja pannud „vana mees“
kelle mõtted uitavad siia ja sinna, vahepeal kirjutab ta sellest kuidas ta
hetkel end tunneb, mida ta eelmine päev tegi, ja siis läheb jälle tagasi selle
vana loo juurde. Vahel on tõsiselt raske vahet teha, kas antud lõik on meenutus
minevikust või kirjeldus eelmisest päevast. Kuid samas on huvitav, kuidas vana
šoti keelt on kirja inglise keele sisse segatud ja kuigi raamatu lõpus on
sõnastik olemas, püüdsin mina ilma hakkama saada, kuna lugerist on seda
sõnastiku raske kasutada. Korraks tekkis mul ka mulje, et äkki on Adama, Harry ja Helena loost saanud inspiratsiooni ka üks teine maailmakuulus lugu hullumeelsest printsist, tema emast, kes abiellus oma esimese abikaasa vennaga ning printsi hulluks läinud mõrsjast, kuid see võis olla ka vaid minu ettekujutus, et just see näitekirjanik oli see kellele Harry kogu lugu "pihtis" ;).
See oli huvitav lugu, kuid raske lugeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar