2025

Artemiz's 2025 book montage

The Frozen People
North Is the Night
Abieluportree
Ema võtab kassi
Madame Curie ja unistuse jõud
Psyche ja Eros
Irish Soda Bread Murder
Lottie Brooksi eriti piinlikud bestikadraamad
Mõnikord ma valetan
Dirty Diana
Väike kohvik Kopenhaagenis
Vandemere
Variation
Clytemnestra
The Vanishing Bookstore
Cover Story
Haua kutse
Surnud lõvid


Artemiz's favorite books »

esmaspäev, 5. detsember 2016

Fair Helen



Raamat:  Fair Helen by Andrew Greig (2013)
Hinne: D
Tõeline „Kirkconnel Lea Ilusa Helena“ lugu, kirjutatud Harry Langtoni poolt.

Harry Langton on kutsutud tagasi tema lapsepõlvemaale, et aidata oma vana sõpra, Adam Flemingut, kes usub, et tema elu on ohus. Adam on armunud Annandale Helenasse ning ühtlasi sattunud ka oma rivaali Robert Belli viha alla. Bell on täpselt sama julm kui ka mõjuvõimas. Sellel juhtimiseta maal, kus väikemõisnikud võistlevad et valitseda ning verevaenud lahedatakse mõõkadega, peab Fleming olema valmis Helena eest võitlema, ning võitlusest eluga väljuma.

Langtoni ülesanne on armastajate salajasi kohtumisi valvata ja sedasi on ta tõmmatud ohtlikusse mängu – ning saab peagi teda, et Helen polegi sama rikkumatu nagu ta on ilus. Kuid Langtonil on ka oma saladus, mida tea peab hoidma – ning tal on mitu isndat. Tema sidemeid on märgatud ning ta on värvatud silma peal hoidma Piirialastel peredel, sellele kellelegi on sobiv kasutada armastajaid kui ettureid oma võimumängudes.
History

Kirkconnel LeaIlus Helena on iidne ballaad Helen Irvingust, kes olla elanud 16-ndal sajandil. Andrew Greig räägib selle ballaadi inspiratsiooniks olnud „tõelise“ loo. Loo paneb kirja Heleni tädipoeg Harry Langton – sepa poeg, kirjutaja, tõlk, põgenik.

Harry on pärast tema vanemate surma saadetud elama tädi juurde ja seega on ta ka üles kasvanud koos Heleniga. Kuigi nad on nagu õde venda, on Helen Harryle kalleim sõber kuid tal on ka teine väga kallis sõber, Adam Fleming, kellega nad tutvusid ülikoolis ja kelle vastu Harryl on palju sügavamad tunded kui lihtsalt sõbralikud.

Kui Adam kutsub Harry endale külla, sest ta arvab, et ta kasuisa tahab teda tappa, peab Harry esmalt end oma töökohalt ajutiselt vabaks küsima. Ta saab loa minna sõbra juurde, kuid päris vabaks ta siiski ei saa, sest talle tehakse ülesandeks saata tagasi infot Piiriäärsete perekondade tegemistest, suhetest, intriigidest.

Harry kuulab Adama teooriaid, miks tema surma soovitakse, tema tundeid Heleni vastu, Adama ihukaitsja õpetab Harry ennast kaitsma. Ühsekoos osalevad nad ülepiiri reidil, Harry elu kallale kiputakse, kui ta on lahkunud oma kunagise kallima, kõrtsiemanda, juurest ja Harry järgneb Adamale tema salajastele kohtumistele Heleniga.

Asjad muutuvad üha keerulisemaks, kui kunagised vaenujalal olevad pered ühinevad taas, kuid samas kuulutatakse välja Heleni ja Robert Belli kihlus ning Belli ihukaitsja ründab Adama koera mille tagajärjel tapab Adama ihukaitsja ründaja ja satub ise vanglasse.

Harry peab igast juhtumisest aru andma oma isandale ja kuigi ta võiks nii mõnegi asja enda teada jätta, säästes sellega võib-olla isegi oma sõbra elu, kuid ta kardab oma isandat piisavalt, et räägib talle edasi ka saladusi, mis talle hoida on antud.

Siis sellel saatuslikul päeval, kui Harryl on keelatud Adamale järgneda, saab ta lõpuks aru, mis mängu mängitakse, ning kui ka tema kunagine kallim tuleb teda hoiatama, jõuab Harry ikkagi Adamale ja Helenale järgi liiga hilja.

See vana mees, kes kaotas oma parema käe sõrmed ja veetis pika piinava vangistuse maaaluses kongis, enne kui ta põgenema lasti, elas pikka aega Šotimaast eemal, kuid sündmused, mis viisid tema põgenemiseni on tema hinges alati värsked, sest sellel päeval kaotas ta oma parimad sõbrad ja oma armastatud. Ta ei taha surra enne kui ta pole tõelist lugu maailmaga jaganud.

Selline lugu siis, mis on inspiratsiooni saanud vanast ballaadist, õnnetust armastusest. Kuid seda lugu oli raske lugeda, sest loo on ju ikkagi kirja pannud „vana mees“ kelle mõtted uitavad siia ja sinna, vahepeal kirjutab ta sellest kuidas ta hetkel end tunneb, mida ta eelmine päev tegi, ja siis läheb jälle tagasi selle vana loo juurde. Vahel on tõsiselt raske vahet teha, kas antud lõik on meenutus minevikust või kirjeldus eelmisest päevast. Kuid samas on huvitav, kuidas vana šoti keelt on kirja inglise keele sisse segatud ja kuigi raamatu lõpus on sõnastik olemas, püüdsin mina ilma hakkama saada, kuna lugerist on seda sõnastiku raske kasutada. Korraks tekkis mul ka mulje, et äkki on Adama, Harry ja Helena loost saanud inspiratsiooni ka üks teine maailmakuulus lugu hullumeelsest printsist, tema emast, kes abiellus oma esimese abikaasa vennaga ning printsi hulluks läinud mõrsjast, kuid see võis olla ka vaid minu ettekujutus, et just see näitekirjanik oli see kellele Harry kogu lugu "pihtis" ;). 

See oli huvitav lugu, kuid raske lugeda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar