Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

esmaspäev, 19. jaanuar 2015

In the Blood



Raamat: In the Blood by Lisa Unger (2014)
Hinne: C
Valevorst, valevorst … ülikooli viimase aasta tudeng Lana Granger on oma minevikust nii palju valesid rääkinud, et tõde tundub olevat kauge ja udune õudusunenägu. Kuid ta kohtub oma võrdsega, kui ta asub lapsehoidjana tööle ühele püsimatule ning manipuleerivale üheteistaastasele poisile. Peagi pärast töö alustamise, läheb ta parim sõbranna salapäraselt kaduma. Lana hakkab taas rääkima valelugusid – sõpradele, politseile, iseendale. Miks tema ütlused ei lähe kokku tunnistajate ütlusetega? Lana on valimis kõigeks, et vaid tollel õhtul juhtunu saladuseks jääks … ning ka kogu ta ülejäänud elu. Kuid keegi teine teab veel temast tõde. Ning see isik tahab kohe väga rääkida.
Mystery, Thriller,

Lisa Ungeri ’Veres’ on üks huvitav, segadusse ajav ja imelik lugu.

Lugu on siis tüdrukust, kes õpib ülikoolis probleemsete laste psühholoogiat ning ta ise on samuti probleemne lapse olnud, kuid tema probleemid on kontrolli alla saadud tablettidega. Tema ema on surnud, ta isa on surmamõistetud ta ema tapmise eest ning kaks aastat tagasi läks kaduma ta sõbranna, kes hiljem surnult leiti, ta on üsnagi omaettehoidev ja ta ainukesed sõbrad on ta korterikaaslased ja ta professor.

Seega uue kooliaasta alguses võtab ta vastu töö lapsehoidjana ühele tõsiselt probleemsele lapsele. Ta toakaaslasele ei meeldi see, et ta sellise töökoha võttis ja ta narrib teda ka selle pärast, et ta on nii lähedane oma professoriga. Järgmisel hommikul on ta korterikaaslane/parim sõbranna kadunud.

See poiss keda ta pärast kooli hoidmas/jälgimas käib, on üks tõsiselt õel väike tegelane, ning ta teeb Lanale ettepaneku mängida aardejahti. Selle mängu vihjed ja vastused hakkavad üha enam vägagi Lana oma elu meenutama, kuid ta ei suuda kuidagi aru saada, kust see poiss seda kõike tema kohta teada võib.

Samaaegselt pakutakse lugejatele lugeda ühe ema päevikut, kellel on samuti vägagi probleemne laps. See poiss ei maga imikuna, ta on eelkooliealisena õel ning teismelisena pahatahtlik ning ema külge klammerduv. Emal on tõsiselt raske elu koos ta poja ja abikaasaga, kes ilmselgelt peab armukest ning emale tundub, et ta tahab teda ka tappa.

Seega on tal vaja üheaegselt tegeleda kooliga ja professoriga, oma kadunud sõbrannaga ning selle etteaimamatu lapsega, ning tõde hakkab üha enam päevavalgele tulema, lood hakkavad liituma ning põimuma ning …

Kui ma seda lugu lugesin, siis meenus mulle kunagi kuskilt loetud fakt, et umbes üks kuuskümmend aasta tagasi oli vaimuhaiglas tunduvalt rohkem patsiente, ning paljud neist patsientidest on tänapäeva standardite järgi lihtsalt hüperaktiivsed ning nende ammuste standardite järgi oleks enamus tänapäeva teismelisi pidevad kummitubade külalised.

Seega see lugu on selleks kuidas tänapäeval on kõige jaoks ravim ning diagnoos, ning kui juba on diagnoos ja ravim siis võivad need kellele on pandud diagnoos ja määratud ravimid, võivad elada ka nende hulgas, kellele pole pandud diagnoosi ja kellel pole vaja ravimeid. Kuid nad on tiksuvad pommid. Nad võivad unustada oma ravimeid võtmast, või siis nad valetavad ravimite võtmise kohta, seega ei või iial teada, mis on tulemas. Need inimesed on enamasti geeniused ning nad võivad olla tihti ka need geeniused, kes on sammuke teisel pool seda joont, mis eraldab geeniust hullumeelsusest, ning nad oskavad seda hästi varjata.
The United States is exellent at breeding psychopaths – a country where we reward the individuaal with hyperfocus on succsess at any cost. We reward narcissism – with our social networks and hideous reality televisioon programs. We laud business leaders, even as they abuse workers, rape the enviroment. In ohter cultures, where the individuaal subordinates himself more freely to the needs of family and society, we see fewer psychopaths.

Hea on, et väidetavalt liiguvad mõrvari geenid edasi vaid meesliini pidi, muidu mine tea mis mind tulevikus võiks oodata :).

Aga üldiselt oli see hea lugu, huvitav lugu, vahel segadusse ajav lugu, kuid üldiselt siiski hea lugu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar