Hinne:
C
Lühikokkuvõte:
https://www.goodreads.com/book/show/17571607-in-the-blood
Valevorst, valevorst … ülikooli viimase
aasta tudeng Lana Granger on oma minevikust nii palju valesid rääkinud, et tõde
tundub olevat kauge ja udune õudusunenägu. Kuid ta kohtub oma võrdsega, kui ta
asub lapsehoidjana tööle ühele püsimatule ning manipuleerivale üheteistaastasele
poisile. Peagi pärast töö alustamise, läheb ta parim sõbranna salapäraselt
kaduma. Lana hakkab taas rääkima valelugusid – sõpradele, politseile,
iseendale. Miks tema ütlused ei lähe kokku tunnistajate ütlusetega? Lana on
valimis kõigeks, et vaid tollel õhtul juhtunu saladuseks jääks … ning ka kogu
ta ülejäänud elu. Kuid keegi teine teab veel temast tõde. Ning see isik tahab
kohe väga rääkida.
Mystery, Thriller,
Lisa Ungeri ’Veres’ on üks huvitav, segadusse ajav ja imelik lugu.
Lugu on siis tüdrukust, kes õpib ülikoolis probleemsete laste psühholoogiat
ning ta ise on samuti probleemne lapse olnud, kuid tema probleemid on kontrolli
alla saadud tablettidega. Tema ema on surnud, ta isa on surmamõistetud ta ema
tapmise eest ning kaks aastat tagasi läks kaduma ta sõbranna, kes hiljem
surnult leiti, ta on üsnagi omaettehoidev ja ta ainukesed sõbrad on ta
korterikaaslased ja ta professor.
Seega uue kooliaasta alguses võtab ta vastu töö lapsehoidjana ühele
tõsiselt probleemsele lapsele. Ta toakaaslasele ei meeldi see, et ta sellise
töökoha võttis ja ta narrib teda ka selle pärast, et ta on nii lähedane oma
professoriga. Järgmisel hommikul on ta korterikaaslane/parim sõbranna kadunud.
See poiss keda ta pärast kooli hoidmas/jälgimas käib, on üks tõsiselt
õel väike tegelane, ning ta teeb Lanale ettepaneku mängida aardejahti. Selle mängu
vihjed ja vastused hakkavad üha enam vägagi Lana oma elu meenutama, kuid ta ei
suuda kuidagi aru saada, kust see poiss seda kõike tema kohta teada võib.
Samaaegselt pakutakse lugejatele lugeda ühe ema päevikut, kellel on
samuti vägagi probleemne laps. See poiss ei maga imikuna, ta on
eelkooliealisena õel ning teismelisena pahatahtlik ning ema külge klammerduv.
Emal on tõsiselt raske elu koos ta poja ja abikaasaga, kes ilmselgelt peab
armukest ning emale tundub, et ta tahab teda ka tappa.
Seega on tal vaja üheaegselt tegeleda kooliga ja professoriga, oma
kadunud sõbrannaga ning selle etteaimamatu lapsega, ning tõde hakkab üha enam päevavalgele
tulema, lood hakkavad liituma ning põimuma ning …
Kui ma seda lugu lugesin, siis meenus mulle kunagi kuskilt loetud fakt,
et umbes üks kuuskümmend aasta tagasi oli vaimuhaiglas tunduvalt rohkem
patsiente, ning paljud neist patsientidest on tänapäeva standardite järgi
lihtsalt hüperaktiivsed ning nende ammuste standardite järgi oleks enamus
tänapäeva teismelisi pidevad kummitubade külalised.
Seega see lugu on selleks kuidas tänapäeval on kõige jaoks ravim ning diagnoos,
ning kui juba on diagnoos ja ravim siis võivad need kellele on pandud diagnoos
ja määratud ravimid, võivad elada ka nende hulgas, kellele pole pandud diagnoosi
ja kellel pole vaja ravimeid. Kuid nad on tiksuvad pommid. Nad võivad unustada
oma ravimeid võtmast, või siis nad valetavad ravimite võtmise kohta, seega ei
või iial teada, mis on tulemas. Need inimesed on enamasti geeniused ning nad
võivad olla tihti ka need geeniused, kes on sammuke teisel pool seda joont, mis
eraldab geeniust hullumeelsusest, ning nad oskavad seda hästi varjata.
The United States is exellent at
breeding psychopaths – a country where we reward the individuaal with
hyperfocus on succsess at any cost. We reward narcissism – with our social
networks and hideous reality televisioon programs. We laud business leaders,
even as they abuse workers, rape the enviroment. In ohter cultures, where the individuaal
subordinates himself more freely to the needs of family and society, we see
fewer psychopaths.
Hea on, et väidetavalt liiguvad mõrvari geenid edasi vaid meesliini
pidi, muidu mine tea mis mind tulevikus võiks oodata :).
Aga üldiselt oli see hea lugu, huvitav lugu, vahel segadusse ajav lugu,
kuid üldiselt siiski hea lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar