Hinne: C
A Furious Muse
Sünnist saati on printsess Faedrah Austiere teadnud oma kohta nende
kuningriigis. Ta on ainus pärija segaverelisele mustlaskuningale ning
ettekuulutatud valgele kuningannale, teda kaitstakse kõige eest, ta elab
elevandiluust lossis, ning teda treenitakse kõigis sõjapidamise kuntsides. Kuid
siiski, ei teadmine, et temast saab kunagi kuninganna, ega ka tema kuningriiki
ähvardav must reostus, ei suuda teda eemale hoida tema vanemate magamistoas
oleva iidse seinakapi maagilisest tõmbest. Ning seega tulebki tal varastada
kuldne võti, ning hüpata läbi aja, et astuda vastu sellele tumedale kujule, kes
kummitab teda tema unenägudes.
Üks nägu. Ühe väljakutsuva ning järjekindla naise kujutis on Rhys
McEleodi vaimusilmas püsinud sellst ajast saati kui ta oli piisavalt vana, et
selle naise ahvatlevad vormid lõuendile kanda. Kuid see päev, kui ta astub
tänavalt tema ellu – uskumatult seksikas, ning valmis võitluseks – pole ta
päris kindel, et see on ikka see sama naine, keda ta on lapsepõlvest saati ette
kujutanud. Seda siis seniks, kuni ta silmab naise kaela ümber olevat kuldset
võtit – see on asi, mida ta kunagi täielikult oma piltidel näidanud pole.
Nüüd tuleb tal vaid tõestada sellele imeilusale muusale, et ta pole
vaenlane. Seda just juhul, kui see salapärane Faedrah Austiere temast tõtt
teada ei saa, sest siis ei saa ta seda naist kunagi oma voodisse – ainukesse kohta,
kus Faredrah Rhysi meelest kuulub.
Sellest hetkest saati, kui Faedrah Austiere lõuendilt tema ellu astus,
on Rhys McEleodi elu peapeale pööratud. Mitte ainult Feadrahi lugu ei kõla kui
Vendade Grimmide muinasjutud, vaid ka teda kujutatakse seal lugudes kui
paharit. Ning nagu sellest veel ei piisaks, selgub veel, et Faredrah onude
korteris oleva vana riidekapi peegel on väidetalvalt uks teise maailma. Sellest
hetkest saati, kui väidetavalt see tee taas avanes, tundub miski temas … imelik
olevat. Kui see mida ta muusa räägib on tõsi, siis ootab neid tulevikus suur
lahing, kuid Rhys ei ole siiski valmis teda käest laskma. Mitte miski pole
talle tähtsam kui Faedrahi kaitsmine, isegi siis kui neiu vanemad temaga
leppida ei taha.
Kuigi printsess Faedrah mõistab, et tema ja Rhysi saatused on seotud
rohkemaga kui vaid kuldse võtmega, on siiski tähtis, et Rhysi tegelik
identiteet oleks salajas hoitud. Kui Rhysi päritolu peaks kuidagi tema
kuningriigis teadlikuks saama, oleks kogu nende püüd Austiere kuningriigi elanikkonda
päästa, mõttetu. Nende ainus võimalus tõestada Rhysi lojaalsust on varastada
see kaart, mis aitaks leida tumeda võluri asukohta Kristall Koopas. Kuid
Faedrahi plaan ähvardab tema armsamat rohkema kui lihtsalt kuningriigi poolse
süüdistusega ning selleks, et pääseda kurja küüsist, peavad nad koos Rhysiga
astuma sammu, mida ta ettegi kujutada ei osanud.
Time Travel, Romance, Erotic,
Paranormal
Eelmisel aastal lugesin ma Kuldse võtme kroonikaid, mis koosneb ka
neljast osast. Seekord on siis tegu selle raamatu järjega, kus peaosas on
Rowena ja Caedmoni tütar Faedrah.
Tüdruk on kakskümmend, teda treenitakse sama heaks võitlejaks, kui ta
ema ning ta näeb õudusunenägusid mingist nõiast ja pikast mitmete ustega
koridorist (minu ettekujutuses on ta blond Lara Croft). Loomulikult teab ta kapist ja peeglist ja võtmest, see on ju nende
pere folkloor ja talle on seda lapsepõlvest saati unejutuna räägitud, kuid ta
ei tea, miks miski teda vääramatult nende asjade poole tõmbab. Kui ta siis
lõpuks räägib oma vanematele oma õudusunenägudest ja saab teada, mis teda kapi
poole tõmbab, avabki ta mineviku ja tänapäeva vahelise loori ning läheb
tuleviku.
Tulevikus kohtub ta kunstnikuga, kes on temast vägagi elutruu pildi
maalinud. Esialgu on ta noormehega väga kuri, kuid samas ei suuda ta kuidagi
temast eemale hoida. Seega veedavadki nad aega koos.
Rhys on Faedrahi näinud oma vaimusilmas sellest ajast saati kui oli
kaheksa, ning on teda alati joonistanus. See tüdruk on nii ta kinnisidee kui ka
muusa. Kui ta näeb teda elusana enda ees, kaotab ta võime mõelda oma suure
ajuga, seega laseb ta oma väiksel ajul end juhtida, kuni ta avastab, et tüdruk
on veel neitsi, seega tõmbab ta natuke tagasi, ning nad veedavad aega rääkides
ja üksteist tundma õppides.
Faedrah püüab mõista, mis on see miski, mis teda Rhysi poole tõmbab,
ning kuidas see kõik on seotud selle tumeda võluriga … kuni nad kohtuvad Rhysi
isa Leoga.
Teise raamatu algus ongi selle suure šoki järelkaja, seejärel saab
Rhysi väike aju siiski selle millest ta on algusest saati soigunud ja Faedrah
räägib Rhysile pea kõik ära. Järgneb natuke maavärinat, tulevaste sugulastega
kohtumine (mõlemilt poolt :)), natuke minevikus ringi sobramist ning üsnagi
õõvastava skeemi leidmist ning veel natuke armatsemist vastu seina, voodis …
ning siis kohtutakse taas Rhysi isa Leoga ning me noored kangelased mitte ei
põgene tema eest, vaid seisavad kui kipskujud või siis liiguvad talle veelgi
lähemale ja seega …
Selle osa lõpus tekkis taas see ajarännaku tüüp küsimus – kui nad nüüd
lähevad tagasi minevikku ning leiavad otsitava, ning hävitavad selle, siis nad
muudavad ju ka tulevikku, seega ei jõua nad tagasi kunagi sellesse hetke kus
nad praegu on, sest kaob ära põhjus, miks nad peaksid siin olema ja kaob ka
võimalus, et Rhys üldse eksisteerida saaks, seega ….
Kui ma lugesin Kuldse võtme kroonikaid, siis ma vahepeal oigasin ja
vandusin, et kuidas saab üks lugu olla nii absurdne, kuid kuna mul olid kõik
osad korraga käes, siis ma jätkasin lugemist kuni lõpuni, kuid nüüd, kui teised
kaks osa kogu loost on veel ilmumata, siis ma pole küll väga kindel, et ma ka
need kätte võtaks ja läbi loeks, sest need kaks esimest osa pole piisavalt
kaasakiskuvad ja ma ei tahaks oma aega kehva raamatu peale raisata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar