The Golden Key Chronicles

Raamat: The Golden Key Chronicles by A.J. Nuest (2014 – novellid 2013 nov – 2014 veebruar)

Hinne: B

Lühikokkuvõte:  https://www.goodreads.com/book/show/22012973-the-golden-key-chronicles

See võti võiks avada tema tuleviku ning ta kuningriigi turvalisuse, kuid ta poleks kunagi arvatagi osanud, et see nõid võiks ta südame lukust lahti keerata …

Kui restauraator Rowena Lindstrom ostab ühe vana riidekapi, millest ta leiab salalaeka koos võtmega ning „maagilise“ peegliga, arvab ta, et peeglist paistev kena prints on üks üsnagi keerukalt üles seatud nali. Kuid ta ei saa siiski eitada, et nendevaheline seos on tugevam kui lihtsalt see leitud võti ning kui tema armastus prints Caedmoni vastu üha tugevamaks muutub nõustub ta mehe juurde tema maailma minema. Ettekuulutus segab aga end nende vahele viisil, mida neist kumbki ettegi arvata ei osanud.

Rowena jääb üksi ja segaduses Austiere Kuningriiki, ning annab endast parima, et leida end taas, ning kuigi ta võitleb kogu hingest ohtliku prints Caedmoni lähenemiskatsete vastu, toob nendevaheline tõmme nende teele palju suuremaid väljakutseid, kui Rowena murelik süda meenutada suudab.

Pärast seda kui Caedmon on veetud kaks aastat Seviere kindluse vangikoobastes, tuleb ta tagasi koju kaasas rohkem kui vaid paar piitsajälge ta seljal. Ta teab nüüd võtme saladust, ning tema on ka ainuke, kes teab võtme ja ta armastatud Rowena vahelist seost. Kuid nende põhjapoolsed vaenlased pole ainukesed, kes loodavad nende hukule, ning selleks, et Rowena ja Caedmon pääseksid kurja võluri Gaelleodi haardest, tuleb neil põgeneda tulevikku – kohta kus Caedmoni suurimad hirmud kinnitust leiavad. Kuigi Roewna on oma mälu tagasi saanud, võib siiski kõik mida ta armastab ta sõrmede vahelt libiseda.

Romance, Paranormal, Time/realm travel

The Golden Key Chronicles ilmus esialgu nelja eraldi novellina – Rowena’s Key, Candra’s Freedom, Caedmon’s Curse ja Baerdic’s Bane. Mina lugesin neid õnneks siis kui nad juba üheks raamatuks kokku olid pandud, sest kui ma oleks neid lugenud ükshaaval ja vahepeal oleks pidanud ootama, kuna järgmine ilmub, siis ma ilmselt poleks teisest raamatust kaugemale jõudnud. Kuid kõik koos on päris loetav.

Selles huvitavas raamatus on kõike, on aja/ruumi rändamist, maagiat, müstilisi olendeid, armastust ja ka seda, mis põhi looga väga hästi kokku ei sobi, ning mis tundub nagu hiljem juurde kirjutatuna – vägagi graafilised armastus stseenid.

Ei ärge saage minust valesti aru, probleem polnud mitte armastus stseenides endis, need olid väga tähtsad ja ilma nendeta oleks lugu olnud poolik, kuid nad jätsid mulje, nagu oleks kirjanik peale raamatu esimese versiooni valmimist tagasi läinud toimetaja soovitusel, ning need stseenid värvikamaks ning detailiderohkemaks kirjutanud. Nagu oleks talle öeldud, et kui me tahame raamatu vastu huvi äratada ka kelleski teises kui D&D ning armastus romaanide fännides, siis tuleb seksistseenid värvikamaks teha. Nad rikkusid raamatu muidu väga sujuvat voogavust.

 

Aga kui see tiba segav fakt välja jätta, siis oli algusest peale huvitav lugeda sellest, kuidas Rowena võtme leiab, mis sellega kaasneb, kuidas ta Caedmoiga harjub, kuidas nende suhe süveneb, kuidas ta asukohta vahetab, mis sellega kaasneb. Kuidas ta oma koha uues maailmas leiab, kuidas Caedmon tagasi tuleb ning täiesti muutunud inimese eest leiab, kuid kuna tema pole ju mälu kaotanud, siis tema tunded on samad ja ta on valmis ka Rowenat meenutamisel abistama. Kuid Rowenal on hoopis teised plaanid, seega Caedmon lihtsalt järgneb oma südamele ja sedasi satuvadki nad ühte ja teise ja siis kolmandasse situatsiooni, mis võiks neile korduvalt nende mõlemi elud maksma minna, kuid kui võti on taas Rowena käes, siis ta teab mida ta peab tegema.

Neljanda osa algus meenutab mulle Lara Adriani raamatuid, kus tema kangelased leiavad alati keset kõige pingelisemat maailmalõpu madinat mahti pikaks ning tuliseks armatsemiseks. :) Kuid see selleks.

Ühesõnaga olles tulevikus, ei otsi küll me kangelased ise Google abiga infot mineviku sündmuste kohta (nemad veedavad aega voodis, köögilaual, dušši all, koridoris, voodis), kuid neil on abilisi, kes on kogu info juba ette kogunud ja Rowenal ning Caedmonil ei jää muud üle, kui infoga tutvuda, ning minevikku tagasi minna.

Taas kord tagasi, tulevad neile uuesti appi „lendavad ahvid“, kuid nad ei jõua siiski tagasi õigeks ajaks, et mineviku sündmuseid muuta, neil jääb üle neid vaid kõrvalt vaadata ning mõista, kui palju iidsetesse kroonikatesse jõudnust on olnud tõde ja kui palju vale. Lootes sellele, et vale on olnud piisavalt palju, paneb Rowena mängu oma elu ja kogu kuningriigi saatuse, et hävitada nende kõige suurem vaenlane – võlur Gaelleod.

Raamatul pole traditsioonilist õnnelikku lõppu, kuid on lootus, et nende elu oli rahulik, ning kui aeg taas kord ringiga sinna jõuab, et Rowena taas võtme leiab …

Need ajas rändamised on sellised naljakad asjad, et minnes minevikku jõutakse ju alati mingi hetk tagasi olevikku ja siis jälle taas tagasi minevikku et jõuda siis taas kord olevikku ….

Seega vaatamata sellele ebasobilikule seksistseenide naljale oli siiski tegemist huvitava looga.

Lisaks neile neljale novellile, mis oli siis sellesse raamatusse kokku pandud, oli siin lisaks ka Heliose ja Selene armastuslugu. Põhiloos oli juttu sellest müüdist ja nüüd siis oli see müüt pikemalt lahti kirjutatud, värvikamalt ning informatiivsemalt. Ainuke asi mis mind selle loo juures häiris oli see, et Kreeka mütoloogias on Helios ja Selene õde ja venda.