Testament

Raamat: The Testaments (The Handmaid’s Story #2) by Margaret Atwood, tõlge Riina Jesmin (2019, 2020) Varrak, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/54366229-testamendid 

Kui Teenjanna loo lõpus sulgub kaubiku uks Offred’i tuleviku ees, polnud lugejatel mingit võimalust teada saada, mis teda ees ootas - kas vabadus või surm.

Testamentidega on ootus läbi.

Teine osa jätkub rohkem kui viisteist aastat pärast seda kui Offred tundmatusse astus, tuues lugejateni kolme Gileadis elava naise avameelsed tunnistused.

Selles osas vastab autor küsimustele, mis on piinanud lugejaid aastakümneid.

Drama, Fiction Dystopia

Kui ma Teenijanna lugu lugesin, olin ma lugenud paljusid dystoopia raamatuid, kuid ma polnud veel lugenud seda põhilist raamatut, mis Atwoodi oli selle loo kirjutamisel mõjutanu. Nüüd olen ma lugenud Georg Orwelli “1984” ja pean ütlema, et seda raamatut on tugevalt ka Testamentides.

Testamendid on kolme naise lugu - kaks neist räägivad omapoolse loo sündmustest, mis viisid soovitud lõpptulemuseni ja üks neist kirjutab keelatud päevikut kellegile, kes võibolla kunagi ta märkmed leiab. See raamat on pikast mängust, väga pikast mängust ja selles mängus olevatest etturitest.

Need kolm lugu seletavad lugejale nii jutustajate minevikku kui ka olevikku, ning annavad vihjeid tulevikule. Atwoodile omaselt on lood suhteliselt julmad ja võrdlemisi reaalsed. Jah ta vastab nendele küsimustele, mis Teenjanna lugude lugejatel tekkisis, täitis tühimikud mis esimene raamat jättis, kuid samas pakub ta ka lugejatele palju enamat. Aga mida ta ei paku, on telesarja ümberkirjutust, telesarja tegijad lähevad ikkagi oma looga sinna kuhu nemad tahavad ja Atwood kirjutas oma raamatu.

Kuigi raamatu algust võib raske lugeda, sest esialgu ei pruugi väga kerge olla ära tabada, kes on kes ja kuidas nad on seotud esimese raamatuga, kuid peagi saab killud kokku panna ja lugu läheb iga leheküljega üha põnevamaks. Kui esimene raamat oli hirmuäratavalt sarnane meie enda olevikule ja poliitilisele olukorrale selles ookeanitaguses suurriigis, siis teine raamat ei taba nii teravalt seda hella närvi, kuid samas, kes teab, võibolla on paarikümne aasta pärast ka selle raamat sisu hirmuäratavalt tuttav.

Hea, hirmutav ja põnev lugemine.

Nõiasigidik

Raamat: Hag-seed (Hogharth Shakespeare #4) by Margaret Atwood, tõlge Riina Jesmin (2016, 2018) Varrak, RR, A

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/42109637-n-iasigidik

Shakespeare'i «Tormi» ainetel loodud «Nõiasigidik» on lugu kättemaksust, uutest võimalustest ja petlikest illusioonidest.

Makeshivegi teatrifestivali kunstiline juht Felix on tippvormis. Iga tema uus lavastus suudab hämmastada ja üllatada. Järgmiseks on tal plaanis tuua lavale Shakespeare'i «Torm» ja teha seda nii, nagu keegi kunagi varem pole teinud. Lisaks aule ja kuulsusele, mis lavastus talle tooma peaks, loodab ta tüki abil ka oma hingehaavu ravida.

Olukord võtab aga ootamatu pöörde, kui Felix reedetakse. Üleelamistest räsituna elab Felix kõrvalises paigas väikeses lobudikus, kus teda kummitavad mälestused nii armastatud ja kaotatud tütrest kui ka kättemaksust. Kaksteist aastat hiljem saab Felix oma võimaluse ja kättemaksuplaan hakkab kuju võtma kohaliku vangla seinte vahel, kus mees vangidele teatritunde annab. Uuesti «Tormi» lavastama asudes seab ta oma reetjale kuratlikult kavala püünise. Kui kõik hästi läheb, õnnestub Felixil vaenlane võita ja taas jalule tõusta. Aga elul – ja veelgi enam teatril – on kombeks üllatada.

Humor, Drama, Fantasy, Thriller, Classic Retell

Mind on originaalne Torm oodanud juba päris pikka aega, kuid see on endiselt lugemata, nagu on ka vaatamata film Torm Helen Mirreniga, kuid see uusversioon, mille lõpus on originaali kokkuvõte läbi loetud.

Mida siis selle kohta öelda. Selle on kirjutanud Margaret Atwood, seega loomulikult on see hea raamat. Minu jaoks on see segu kolmest raamatust, üks neist on Atwoodi enda Alias Grace, mille kirjutamiselt saadud vanglalugusid on ta ka kasutanud ära selles loos. Teisena meenutas see lugu mulle vägagi Lisa Mantchevi Theatre Illuminata sarja ja kolmandana sellel aastal loetud Darren Dashi Midsummer Bottom. Et siis Shakespeare näidendite uued versioonid, kus näidend on näidendist näidendis.

Torm on lugu kättemaksust, mida on pikalt haudunud mees, kes on kaotanud elus kõik, mis on talle tähtis ja ta on end ise saatnud eraldatusse, kuni ta leiab võimaluse taas inimkonnaga suhelda ning see suhtlus annab talle ootamatu võimaluse kättemaksta neile, kes kunagi röövisid talt elumõtte. Kui originaali mitte teada, nagu mina, siis on see lugu sellest, kuidas lavastatakse Tormi uusversiooni vangide poolt, kinnipidamisasutuses, kuidas nad löövad kõik rollid väiksemate osadeni lahti, arutavad läbi kõik juhtumid, kõik sammud, kõik mõtted ja lausutud sõnad, tõlgivad need tänapäevasesse keelde ja mõtetesse ning pakuvad ka välja võimalused, kuidas lugu võiks edasi minna peale kardina langemist. See annab sellest loost hästi üksikasjaliku ja sügava ülevaate, kuid samas, on tegelikult see lugu üles ehitatud täpselt samamoodi nagu on ka originaal, et siis näidend näidendist näidendis, kus vang juhendab vange, kuidas mängida vange, kes vabanevad vanglast.

Loole annab oma erilise värvingu see, et kui tavaliselt ajavad vanglalugudes üks vandesõna teist roppust taga, siis siin tohivad kinnipeetavad kasutada vaid neid vandesõnu, mida Shakespeare on kasutanud oma näidendis. Sedasi on seda lugu palju huvitavam lugeda ja loodetavasti kirgastab ka lugejate tavapärast vandesõnade kollektsiooni :).

Igatahes, suurepärane uusversioon klassikast. Nüüd tuleks siis ka klassika ära lugeda.

Alias Grace

Raamat: Alias Grace by Margaret Atwood, tõlge Ilona Kolberg (1996, 1999) RR

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/29545783-alias-grace

Grace Marks on süüdi mõistetud osalemises tema tööandja Thomas Kinneari ja majaperenaise ning Kinneari armukese Nancy Montgomery jõhkras tapmises. On neid kes usuvad, et Grace on süütu; teised arvavad, et ta on õel või hull. Grace on vanglasse mõistetud eluks ajaks kuid ta väidab endiselt, et ta ei mäleta neist mõrvadest midagi.

 

Dr. Simon Jordan, noor ja paljulubav vaimuhaiguste ekspert, palgatakse grupi reformaatorite ja spiritualistide poolt, kes püüavad Gracele amnestiat välja võidelda. Mees kuulab tema lugu püüdes tuua teda ühe lähemale neile sündmustele, mida Grace ei mäleta. Mida ta leiab püüdes taastada Grace mälu? Kas Grace on naissoost kurjategija? Verejanuline saatuslik naine? Või on ta hoopis olude ohver?

Drama, History, Mystery

Alias Grace on lugu reaalsest nais kriminaalist Grace Marksist, kes mõisteti kuueteist aastaselt vangi oma tööandja Thomas Kinneari julma tapmise kaasaaitamises, talle määratakse surmanuhtlus poomise läbi, kuid enne kui otsus täide viiakse vähendatakse seda eluaegseks vangistuseni, kuna tema advokaat suudab tõestada, et ta ei olnud teo toimumise hetkel täie mõistuse juures, eriti kuna Grace läheb ka pärast kohtuotsuse langetamist hulluks ja hüsteeriliseks. Hullumajas satub ta arsti kätte, kes usub vesiravisse, kinnisidumisse, üksikvangistusse ja nais patsientide alandamisesse igal võimalikul viisil.

 

Peagi saadetakse Grace edasi vanglasse ja seal vanglas olles hakataksegi siis tema eest kostma, et ta saaks vanglast vabaks, kuna tema eestkostjad ei usu, et ta tegelikult nendes mõrvades osaline oli, milles teda süüdistatakse. Seega kutsutaksegi kohale noor arst, kes on praktiseerinud Euroopa haiglates ja kelle unistus on oma vaimuhaigla juhiks hakata.

See on siis reaalne lugu segatud ilukirjandusega. Grace on tagasihoidlik ja vaikne vang, kes töötab päeval vanglaülema kodus koristajana, keda vangivalvurid igal võimalusel mõnitavad ja ahistavad. Dr. Jordan loodab esialgu tema mälu taastamisega kuulsust võita ja seega ka rahastajaid oma vaimuhaiglale. Grace räägib talle rahulikult ja üksikasjalikult oma elust enne Kanadasse jõudmist, kuidas ta ema laevas suri, kuidas isa teda peksis ja kuidas ta tööle läks ja oma õved isa olematu hoole alla jättis. Kuidas ta oma esimese töökohas sõbranna leidis ja kaotas, kuidas ta uued töökohad leidis, kuidas ta palk üha tõusis ning kuidas ta lõpuks Kinneari majapidamisse jõudis.

Sellel ajal kui Simon ei istu vanglaülema majas Gracet kuulates püüab ta oma üürikorteri perenaise elujärge parandada ja oma ema rahustada ning lõputuid pruutide pakkumisi kõrvale lükata ning ka teda palganud seltskonnaga suhelda. Lisaks Grace loole on suur osa selles raamatus ka mehe unistustel ja unenägudel.

Grace ei räägi Jordanile päris kõike, sest ta teab, et kui ta räägiks kõike, ei saaks ta kunagi vabaks, seega valib ta mida räägib, mis võiks arsti rohkem huvitada. Kui Grace on oma loo rääkinud ja ka end hüpnotiseerida lasknud, et päevavalgele tuleks see osa, mida ta ei mäleta, lõpetab Jordan järsult oma külastused Grace juurde. Osalt on selleks põhjuseks see, et ta ei usu seda, mida Grace hüpnoosis rääkis, kartes oma kirjapandud tunnistusega teadusringkondades lolliks teha ja teisalt on ta end kenakese supi sisse mässinud oma perenaisega.

Ühtekokku on Grace Marks vanglas pea kolmkümmend aastat, enne kui ta vanglast vabaneb. Kui päris Marks kaob pärast New Yorki jõudmist, siis siia lisatakse veel üks kiri dr. Jordanile, kus Grace räägib oma abielus ja rahulikust elust ja tuleviku lootustest.

Kuidas siis ikka oli, kas Grace oli salakaval võrgutaja, kes ajas oma neitsiliku puhtuse ja tagasihoidlikusega segi kõigi meeste pead, kellega ta kokku puutus ja need olid nõus tema heaks mida iganes tegema, ka tapma, või kasutas tema töökaaslane teda kui head põhjendust oma raevu väljalaskmiseks, tappes nii oma tööandja kui ka tema armukesest majapidajanna? Või oli Grace nais Jekyll and Hyde, kahestunud isiksus, kes ei mäleta mida ta on teinud teise isikuna? Kui Grace oli tõesti selline nagu Atwood teda kirjeldab, siis talle ilmselt oleks meeldinud lugeda seda raamatut endast ja veelgi rohkem oleks meeldinud talle vaadata seda seriaali, mida hiljuti näitama hakati.

See oli hea raamat, hea vaade 19 sajandi Kanada asumaade elule, vangla ja vaimuhaigla elule ning lapitekkide mustritele.