Raamat: The Finalist by Joan Long (2022) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59804269-the-finalist
Viis kirjaniku, igaühel oma saladus, on valitud lõpetama kuulsa autori viimaseks jäänud raamatut. Üksikema Risa Marri jaoks on see eluliselt tähtis võimalus. Kaalul on siiski miljon dollarit ja leping autoriga, kes jätkab maailmakuulsa põnevussarja kirjutamist.
Võistlejad viiakse Key Island nimelisele paradiisisaarele, nins see tähendab, et nad on muust maailmast ära lõigatud, ning neil on seitse päeva, et kirjutada oma nägemus, kuidas viimane raamat peaks lõppema. Kuid kui üks neist leitakse surnuna, hakatakse mängima teooriate ja süüdistustega. Õnnetus? Enesetapp? Või mõrv? Kui kaugele on osalejad valmis võidu nimel minema? Ning kes, kui üldse, lahkub sellelt saarelt elusalt?
Criminal Mystery
Põhimõtteliselt on tegu sellise kuldajastu kinnise ruumi tüüpi kriminaalse põnevikuga. Autor isegi laseb oma tegelastel naljatada, et nad oleks nagu osalised Christie romaanist (te teate küll millist ma mõtlen ;)). Kuid samas nagu pole ka. Üksik saar (kinnine ruum) on küll ja kurjategija on ka üks nende seast, kuid tegelased on siiski saarele toodud tõesti raamatut kirjutama, lihtsalt kohapeal olles juhtub midagi, mis lükkab liikuma sündmused, mida keegi poleks osanud ette näha (või siis äkki?).
Saarel on viis autorit, mitte väga kuulsat autorit, nad kõik on kirjutanud vähemalt kolm raamatut ja nende žanr on krimi - või kas ikka on nad kõik autorid? Saarel on ka surnud autori abikaasa, agent ja villa kokk - või äkki on saarel veel keegi? Igale osalisele on antud oma majake, millel on oma stiil ja nimi, ning ühe neist nimi on Kalmistu, ning sinna on kokku kogutud kõik taparevad, mida surnud autor oma raamatutes kasutas (relvades pole kuule, kuid muidu …). Kõik osalised pidid mandrile jätma oma telefonid ja ainus telefon, millega oleks saanud vajadusel abi kutsuda, on autori abikaasa käes ja ta väidab, et see läks tal kogemata katki. Seega, kui nad leiavad päev pärast saarele jõudmist ühe osalise merest hulpimas (see oli see, kes sai endale Kalmistu majakese), on nad kõik ehmunud.
Ok, õnnetus, naine jõi ka eelmisel õhtul palju ja kaks osalist nägid teda ka agendi majja hiilimas (mitte et nad seda teistele räägiks), kuid ikkagi, inimene kes teavitas kõiki reisi alguses, et ta ei oska ujuda, ja siis leitakse ta uppununa … miski on siin valesti.
Ja siis ootab järgmisel hommikul neid järgmine laip ja mõrvarelv leitakse ühe osalise majakesest …
Põnev lugu, pole midagi öelda. KUID! Nad on kõik krimipõnevike autorid, nad peaks teadma, kuidas asjad käivad, milliseid vihjeid tuleks jälgida, kuidas ei peaks kohe esimest asitõendit puhta kullana võtma, ning veelgi rohkem peaks nad teadma, et omakohus ei ole lahendus. Kuid nad on inimesed ja ka autor on inimene, seega on ta saarele kokku pannud väga erinevad inimkonna esindajad ning näitab kui kergesti võib tsiviliseeritud inimesest saada metslane, kui vaid grupi mõjuvõimsam ja häälekam liige näitab näpuga ühele neist.
Mõte on hea ja ka teostus pole paha, kuid siit on siiski puudu see miski, mis teeks loo suurepäraseks, või siis vastupidi, siin on asju, mis muudavad loo keskpäraseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar