“Mul tõesti oli impeerium, kas tead,” ütles Dunbar”. “Kas ma olen sulle kunagi rääkinud sellest, kuidas see mult rööviti?”
Henry Dunbar on kunagine kõikvõimas globaalse ettevõtte juht, kellel ei ole just kõige parem päev. Nõrkuse hetkel andis ja firma juhtimise üle oma kahele vanimale tütrele, Abbyle ja Meganile. Kuid nende suhted läksid peagi halvaks, mis panid teda kahtlema oma endiste otsuste tarkuses …
Nüüd, kui ta on vangistatud Järvemaakonnas olevas hooldekodus, kaaslaseks vaid endisest komöödianäitlejast dementne alkohoolik, hakkab Dunbar planeerima oma põgenemist. Kui ta mägedesse põgeneb, on perekond tal tihedalt kannul. Kuid kes leiab ta esimesena, kas ta armastatud tütar Florence või kaks tiigrit Abby ja Megan, kes on vägagi valmi teda tema valdustest ilma jätma?
Edward st Aubyn on tuntud oma Patrick Melrose romaanide poolest, kus ta lahkab julma kuid suurepärase täpsusega pereelu piinasid. Ka tema Kuningas Leari tõlgendus on ühe perekonna lugu, mis lahkab võimu, raha ning andestamise väärtust.
Drama
Nii, nüüd on mul kõik senini ilmunud Hogart Shakespeare sarja lood läbi loetud. Järgmist osa, mis peaks olema Hamleti uusversioon, lubatakse järgmiseks aastaks.
Dunbar algab mõneti humoorikalt, kui kaks eakat, kes on rohtude mõju all natuke udused, planeerivad järgmine päev hooldekodust põgeneda - üks neist on endine kuulus koomik, kellel on tuhat nägu ja tuhat keelt, ja tema tuntuimad osad on kedagi teist parodeerides, ning teine on endine ärimogul, kes ei saa aru, miks ta siin on ja miks ta kõike kardab. See osa meenutas “Pilveatlast” seda vanadekodust põgenemise osa või siis filmi “12 ahvi”, seda hullumaja osa.
Edasi tutvustatakse Dunbari tütreid - vanemad tütred veedavad oma õhtut koos arstiga, kes tunnistas Dunbari “haigeks” ja temast on saanud tüdrukute “mänguasi”, noorem tütar otsib isa, kuna ta on kuulnud tema haigusest ja ta tahaks teda külastada, kuigi aasta tagasi oli neil suur tüli.
Ja siis saabki alguse tagaajamine, milles kõik osalised pannakse proovile, kõik näitavad end küljest, mida teised pole neist näinud ja selgub, millel põhineb ustavus, kas rahal või isiksusel.
Ma pole lugenud Kuningas Leari originaali, mille põhjal see uusversioon on tehtud (järgmise aasta väljakutse: kõik Shakespeare teosed läbi lugeda :)), kuid ma ei tundnud kordagi, et ma oleks millestki ilma jäänud selle tõttu, et originaali ei tea, sest see lugu on täiesti loetav ka iseseisvalt, kuna ta on väga kaasakiskuv, dramaatiline kuid samas ka mõtlemisainet pakkuv.
Hea lugemine!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar