Maagilise realismi võtmes kirjutatud loo peamiseks tegevuspaigaks on raba. Selle läheduses elab kehvades oludes Morten, kelle ema on Soomes tööl ning onu alkohoolik. Morteni ainuke varandus on fotokaamera. Poissi aitab ja julgustab kõige kiuste vastu pidama Emilie, kellega ta ühel õhtul rabas juhuslikult kohtub. Varsti taipab poiss, et salapärane tüdruk ei saagi rabast lahkuda...
Children,
See on üllatav, kuid samas üldse mitte üllatav raamat.
Peategelane on poiss, kes hoiab ise ennast teistest eemale, sest ta kardab teistele paljastada oma elukorraldust, sest enamasti ootab sellises olukorras olevaid lapsi kiusamine ja alandamine. Tema eesmärk on sellest olukorrast välja rabeleda, mitte üks kõik kuidas ja üks kõik mis hinna eest, vaid tubli töö ja vastupidavusega. Tal on kaks kirge, raba ja fotograafia - võimalust olla oma mõtetega üksi, olla ohutus kohas ning raba pakub talle ka suurepäraseid fotomomente ja fotograafia annab talle võimaluse tunda end vabalt, tunda end maailmas kuhu ta võiks kuuluda, sest ta on kaamera taga andekas ja tema pilte hinnatakse.
Tasapisi ilmuvad tema ellu inimesed, kes ulatavad talle abikäe, isegi kui ta ei taha nende abi, kuid kui ta abikäe vastu võtab ja nende nõuandeid kuulab, hakkab ka tema elu muutuma. Olgu siis tema abilised vaimud kaugelt minevikust või naabrid või koolivennad, muutuseks on vaja vaid ühte hetke, ühte mõistvat inimest.
Lugedes meenus mulle minu lapsepõlve lemmikraamat “Kadri” - heidik, raske kodune olukord, mida ta avaldada ei taha ja abi tuleb sealt, kust ta oodatagi ei oska. Tõsi, siia on sisse toodud ka maagiline külg, kuid see annab sellele loole lihtsalt veel ühe tasandi, veel ühe võimaluse, kuidas probleemides olevad lapsed saavad end oma probleemidest korraks eemaldada - rääkides kas väljamõeldud sõbraga või iidse vaimuga.
See oli üllatav, kuid samas ka üldse mitte üllatav raamat, kuid see oli hea raamat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar