11-aastane Tigris on peaaegu kogu oma elu isaga kahekesi elanud. Isa ja tütar kolivad uude, väiksemasse korterisse ja Tigris leiab muude asjade hulgast kummalise kasti, mille peal on tema ema nimi. Kas see on võlukast? Tigris poeb sinna sisse ja jääb magama ... ning ärkab hoopis teises maailmas! Ta pole kunagi varem näinud midagi säärast nagu Tuhande Tähe saar. Seal on Ariann oma lauludega, tähekivid ja Leo oma pilvelammastega. Ja mis kõige parem – seal kuskil peab olema Tigrise ema! Ent saarel on ka Vari ja nüüd on see hakanud kustutama taevast tähti, mis saarele elu annavad. Seal on ka eluohtlik Kivistunud mets, kuhu Tigrise ema kadus ...
Children, Grief
See raamat pakub ühte võimalust kalli inimese kaotusest ülesaamiseks ja samas ka näitab, et lapsed on tugevamad, kui täiskasvanud arvavad, kuid neil on vaja ausust ja usaldust. Tundeid ei tohi karta, viha on hea ja ka nutt on ka hea, sest see annab võimaluse kogunenud emotsioone välja lasta.
Tigris on olnud vaikuse maailmas kümme aastat peale ema surma, ta ei nuta, tema isa ei räägi ja vanaema tahab, et isa räägiks talle tõtt. Kui Tigris lõpuks saab teada tõe, siis ootab ta, et ka isa ja vanaema talle seda räägiks, kuid selleks läheb veel aega, kui ka lõpuks isa jõuab sinna, et ta suudab rääkida.
See oli ilus, kuid pisaraterohke lugemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar