Lewise saar on kaugeim, karmi ja kauni loodusega paik Šotimaal, kus elu on pidev võitlus loodusjõududega ja inimeste jumalakartus jätab varju kõik muu. Kui saarel leiab aset jõhker tapatöö, mis sarnaneb Edinburghis aset leidnud tapmistega, saadetakse politseiuurija Fin põhja asja uurima. Kuna mehe lapsepõlv möödus Lewise saarel, on see tema jaoks tagasipöördumine minevikku. Saare mehed suunduvad igal aastal suulajahile, järgides nii esiisade tava, mis pole enam ellujäämiseks vajalik, kuid millest keegi nüüdisaegseid moraalinorme trotsides loobuda ei taha. Fini jaoks tähendab see aastate eest aset leidnud ja nüüd uut ohvrit nõutama tulnud tragöödia kordumist. Mõrvamüsteerium, mida on raske käest panna; see keskendub pimedusele inimhingedes ja näitab, kui raske on mineviku eest pageda.
Drama, Criminal Mystery
Kui see oleks noorte täiskasvanute lugu, oleks see täiskasvanuks saamise lugu, kuid see ei ole noorte täiskasvanute lugu, see on peaaegu keskealise mehe lugu, kes seisab lõpuks silmitsi minevikuga, mille ta on unustanud rohkemaks kui pooleks oma eluks (ja nagu muuseas lahendab ka krimijuhtumi).
Kuigi jah, see lugu algab sellest kuidas Fin, kes on töölt mõningad nädalad kõrvale hoidnud kuna tema perekonda on tabanud kohutava kaotus, tuleb taas tööle, ning ta saadetakse Lewise saarele (kus ta on sündinud ja kasvanud) uurima mõrvajuhtumit, mis on sarnane mõrvajuhtumiga Edinburgis, mida Fin oli pool aastat tagasi uurinud.
Ta ei taha saarele tagasi, eriti mitte nüüd, mitte sellel ajal, kuid tal tuleb valida, kas ta läheb või kaotab töö, või kui ta ei lähe siis on äkki mingi võimalus ta abielu veel päästa. Ta läheb saarele, tal on vaja seda hetke mõtlemiseks, taas jalule saamiseks. Saarel puutub ta kokku kõigi nendega, kellega ta koos üles kasvas, olid nad siis sõbrad, vaenlased, piinajad või kallimad. See tagasitulek pole kerge, kuid üha enam saab selgeks, et tal oli seda vaja. Vaja rääkida inimestega, kellega ta polnud pea kakskümmend aastat rääkinud, andeks paluda tegude eest, mis ta poisikesena oli teinud, või siis otsa vaadata kahetsustele, mida enam heastada ei saa.
Kuid kõige selle kõrval saavad ka lugejad teada, milline oli Fini elu seal saarel olnud, millised sündmused on temast vorminud sellise mehe nagu ta on. Lewise saare elanikud on ühtehoidvad, nad vaikivad kui on vaja vaikida, nad tegutsevad kui on vaja tegutseda ja nad ei unusta kunagi omasid. Seal saarel pole elu kerge ja noored unistavad sealt lahkumisest, sest saar ei paku tulevikuks helgeid väljavaateid, kuid samas eakamana igatsevad nad sinna tagasi, tundes puudus rahust ja vaikusest (kui lõputu tuul ja pidevalt muutlik meri välja jätta).
Kuigi see on mõrvalugu, siis pole kõige võikam osa selles raamatus mitte laiba lahang vaid hoopis kirjeldus sulade tapmisest. Kuigi sulade iga-aastased, peaaegu rituaalsed tapatalgud teevad Lewise poistest mehed ja sula liha on kohalikele delikatess, on viis kuidas neid delikatesse saadakse siiski võigas ja küttidele ohtlik.
Kui seda mõne teise šoti krimi looga võrrelda, siis kindlasti Shetlandi ja Ääremaa telesarjadega, kus on samuti peategelase minevikuga silmitsi seismine tihti tähtsam kui kuriteod (oh olgem ausad, mõrvad) ja eks need mõrvad ole ka tihti nende endi minevikuga kuidagi seotud.
Väga hästi üles ehitatud lugu ja kõik küsimused, mis lugemise käigus võivad kerkida saavad raamatu lõpuks ka vastused. Hea lugemine!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar