„On inimesi, kellele ma ei meeldi.“
„Ma kaotan inimese, keda armastan“
„Ma ei saa sellega hakkama.“
Need sõnad toitsid pidevalt mu ärevust ja õudusunenägusid. Vean kihla, et need pole teilegi võõrad.
Meie hirmude taga on möödapääsmatud elutõed: kõik saab ükskord lõpu, elus tuleb ette halbu asju, ma ei suuda kõike kontrollida.
Kogenud psühhoterapeudina, sain aru, et lõputu energia suunamine katsetesse ohjata ohjamatut on meie pideva väsimuse, ärevuse ja muretsemise põhjus. Hirmude eiramine ei muuda neid olematuks, kuid vähendab nende võimu. Otsustasin kasutada teistsugust lähenemist ja see muutis mu maailma.
Selle asemel, et teha kõik vääramatute elutõdede pehmendamiseks ja vältimiseks, püüdsin neid sügavuti mõista. Seda lähenemist kasutades avastasin koos klientidega, et hirmu haare hakkas lõdvenema. Meie elu muutus teadlikumaks ja rahulikumaks.
Niisiis, astuge oma hirmudele vastu, peatükkhaaval, ja te saate teada, mida suudate, kui muretsemine, kahtlused ja soov inimestele meeldida teid enam tagasi ei hoia.
Nonfiction, Self Help
See on täpselt selline raamat, mis võiks olla voodikapil või siis raamaturiiulis kättesaadaval kohal, et siis vahel kätte võtta ja endale meelde tuletada, et elu pole alati õnnelik ja see on normaalne, ning ka see on normaalne, et sa ei meeldigi kõigile inimestele. Ja me kõik teeme vigu ning see pole maailmalõpp. Ja me kõik oleme surelikud ja seda juba sünnist saati, küsimus on lihtsalt kuna on see viimane päev.
Jah, elu on valus ja sellega tuleb hakkama saada. Hirmul on suured silmad ja need silmad näevad palju, kas uusi võimalusi.
Kas me kõik peaks seda lugema? Võibolla, võibolla ka mitte. See pole raamat, mida lugeda siis kui on raske, siis oleks see nagu haavale soola valamine, see on pigem selline ennetav lugemine, et oskaks valmis olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar