Raamat: Salka: Lady of the Lake by Francesca Simon (2025) Hinne: B Lühikokkuvõte: http://goodreads.com/book/show/228219553-salka
Kirglik ümberjutustus lummavast müüdist – traagiline armastuslugu, mis kajab läbi aegade.
Hetkest, mil nägin tema nägu.
Hetkest, mil kuulsin tema sireenilaulu...
Haldjas Salka, Järveemand, ei suuda hoiduda ilmumast karjusele Owainile, kes on juba võitnud tema südame. Piisab vaid sellest, et Owain teda näeb, ja ta armub sügavalt. Kuid Salka isa seab nende abielule ühe tingimuse: kui Owain lööb Salkat kolm korda, peab naine igaveseks järve tagasi pöörduma.
Vaatamata õnnelikule abielule ei ole Salka nagu teised selle väikese küla elanikud. Kuulujutud pöörduvad tema vastu ning eelarvamuste ja umbusalduse süvenedes tabab Owaini end soovimas, et tema naine oleks tavalisem, püüaks rohkem teistega sobituda ja oleks vähem... tema ise.
Mis võiks olla suurem hoop kui tema tõelise olemuse kahtluse alla seadmine? Esimene hoop otse südamesse on antud. Nüüd sõltub nende ühine tulevik meeleheitlikult Owainist...
Francesca Simoni esimene täiskasvanud lugejatele mõeldud romaan on meisterlikult kirjutatud ja pingest laetud, sügavalt liigutav tragöödia, mida jutustatakse mitme tegelase vaatenurgast. See on ühtaegu rikkalikult põimitud ümberjutustus iidsest Walesi müüdist ja mõtlemapanev draama meie ajast.
Fantasy, Retelling, Mythology
See lühike looke on väga armas veste järveemanda legendist.
Salka tunneb tõmmet Owaini poole esimesest pilgust ja ka Owain on koheselt ära tehtud. Salka unistab elust koos oma uue abikaasaga, teda ei häiri see, et mees elab koos emaga väikses hütis. Owain kardab, et tema osmik pole sobilik veealuste lossidega harjunud Salkale. Owaini ema ei ole nõus, et tema poeg abielluks haldjaga, kuid kui Salka toob kaasa rikkaliku karja ja viljarikkad põllud ning peagi sünnivad ka armsad lapselapsed, on ämm nõus, kuid räägib ikka kõigile, et ta minija on pärit kõikjalt mujalt kui haldjariigist. Owain on kunagi silma jäänud teisele talunikutütrele, kes räägib endiselt, et Owain peaks temaga olema, mitte selle nõiaga ja seega tekitab ta probleeme.
Salka on omapärane, ta ei kanna kingi, ta laulab ja tantsib talutöid tehes ja ta sünnitused on kerged, ning ta ennustab ette külaelanike surmasid ja ravib hädalisi - miks ta ei võiks küll olla nii nagu teised külanaised, et saa Owain aru. Kolm korda nende pika kooselu jooksul haavab ta Salkat südame põhjani nõudes, et ta oleks nagu teised … ja kui Salka tagasi järve läheb võtab ta kaasa kõik mille ta endaga tõi, ka oma pojad.
See on nii armas lugu, mille põhjaks on iidne legend, kuid samas on see ka nii tänapäevane lugu. Seda lugu räägitakse läbi mitmete erinevate tegelaste silmade, peatükid on lühikesed ja luulelised, nagu neid räägitaks pimedal talveööl uudishimulikele lastele kaminatule valgel.




















