https://www.goodreads.com/book/show/57456149-sherlock-holmes-and-the-three-winter-terrors
1889. Esimene terror.
Kenti lodude vahel asuv poiste eraalgkoolis leitakse üks õpilastest tiiki upununa. Kas see võib olla neljasaja aasta taguse nõia needuse täitumine?
1890. Teine terror.
Londonis sureb rikas mees infarkti oma linnamajas. Kas ta suri tõesti hirmust, kui nägi vaimu?
1894. Kolmas terror.
Surrey maakonna mõisamaja juurest leitakse võikalt rüvetatud laip. Kas süüdlane on tõesti kannibal, nagu tõendite põhjal võiks arvata?
Need kolm lugu, mis tunduvad olevat seotud panevad ka Sherlock Holmesi detektiivi võimed proovile, ning tema skeptitsismi kõige üleloomuliku vastu saab kinnitust.
Crime Mystery,
Sherlock Holmes ja dr Watson on tuntud tegelased. Doyle kirjutatud lugusid on korduvalt igasugustes erinevates versioonides ekraanidele toodud (eks igaüks teab ise, milline versioon on tema lemmik :)) ja paljud autorid on neile ka uusi lugusid juurde kirjutatud. Mõni autor on Conan Doyle stiili paremini tabanud kui teine, aga kindlasti on Doyle ise rõõmus, et tema neid enam kirjutama ega lugema ei pea :).
Need kolm lühilugu, mis esialgu tunduvad olevat seotud omavahel vaid sellega, et neid lahendab Holmes, on aga midagi palju rohkemat.
Esimene lugu viib Holmes ja Watson viimase vanasse kooli. Seal on üks õpilastest uppunud ja see on kiiresti õnnetusjuhtumiks tunnistatud, kuid üks õpetaja, Watsoni kunagine koolikaaslane, ei usu seda, seega on ta tulnud Londonisse politseile oma kahtlusest rääkima, kuid juhus viib ta kokku Watsoniga, kes viib ta Holmesi juurde. Koolis uurivad nad õpetajaid, õpilasi, koolitöötajaid ja selleks ajaks, kui ühel hommikul leitakse tootemisamba eest tapetud direktori kass, on Holmesel juba süüdlane kindlaks tehtud.
Teises loos tuleb üks vägagi enesekindel ärimees Holmese juurde, et Holmes võtaks ette tema juhtumi, sest ta usub, et keegi püüab teda hulluks ajada pannes teda uskuma, et aasta varem tema ketrusvabriku tulekahjus surma saanud on tulnud teda kummitama. Järgmisel hommikul on ärimees surnud, väidetavalt hirmust. Holmes uurib maja, majaelanike, viib Watsoni mustkunstniku etendusele ja seletab lesele ning pojale, kes, kuidas ja miks ärimehe tappis.
Kolmas lugu viib Holmesi ja Watsoni uurima õpetlase imelikku surma Surrey maakonnas. Mees on leitud metsast ja esialgne otsus oli, et surm saabus kas huntide või metssigade rünnaku tagajärjel. Kuid Inglismaal pole hunte ja kohalik perearst lobiseb peiedel õpetlase eestkoste alusele, et laibal polnud mitte loomade hambajäljed, vaid inimese.
Kuna selles samas metsas elab ka üks erak, kellega käib kaasas müüt, et ta elas Kanada mägedes talve üle oma surnud kaaslasi süües, siis on tema loomulikult esimene kahtlusalune.
Taas kord uurib Holmes elanike, ümbruskonda, erakut ja jõuab järeldusele, et kui ta oleks juba esimese juhtumi juures tähelepanelikum olnud ja kui ta poleks teise juhtumi juures uskunud, et pahalane oli saanud väärika karistuse, poleks seda kolmandat juhtumit üldse olnudki. Ka Holmes võib eksida!
Päris andekalt kirjutatud ajalooline krimi, mis on vägagi hästi seotud nii Doyle kui ka Lovegrove enda Holmesi lugudega. Ka keeleliselt on lugu ajastutruu, täis sõnu mille tähendust peab sõnaraamatust otsima. Loomulikult on siin klassikat, kuidas Holmes analüüsib inimesi, kuidas ta jõuab juhtumite lahenduseni, kuid see, kuidas ta seletab osalisele oma lahenduse käiku oli tegelikult poirotilik.
Mõnus noogutus klassikale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar