Lava on kogu ta maailm.
Bertie Shakespeare Smith ei ole näitlejanna, kuid siiski elab ta teatris.
Ta pole orb, kuid tal pole vanemaid.
Ta teab iga osa, kuid tal pole ühestki etenduses ühtki lauset.
Seda siis kuni praeguseni.
Siseneb paremalt.
NATE. Uhke piraat. Valmis Bertie nimel tegema ükskõik mida.
HERNEÕIS,HÄRMAVÕRK, KÜBE JA SINEPIIVA. Neli tillukest ja uskumatlult tüütut haldjat. Bertie kompanjonid.
ARIEL. Ahvatlev õhuvaim ja Bertie nõrkus. Eesootava katastroofi sümbol.
BERTIE. Meie kangelanna.
Tere tulemast teatrisse “Illuminata”, kust võib lava tagant leida iga näitleja igast etendusest, mis kunagi kirjutatud on. Nad on sündinud näitlema oma rolli, neid seob teatriga Raamat, iidne ja maagiline teos käsikirjadest. Berti pole üks nende seast, kuid nad on ta perekond ja ta on kaotamas neid kõiki ja ainust kodu, mis tal kunagi olnud on.
Lisa Mantchevi debüütromaan in dramaatilne, romantiline, vaimukas, vastupandamatute tegelastega, kes suudavad publikud endaga siduda.
Kardin avaneb.
Fantasy, Humor, Romance, YA, Magic
“Silmad kui taevatähed” on suurepärane fantaasia teatrimaagiast ja Shakespeare'i näidenditest (ning ka mõnest teisest tuntud näidendist).
Bertie on teismeline, kes on üles kasvanud teatris. Tema tuba asub laval, seega iga päeva alguses vahetub lavakujundus tema magamistoast eesoleva etenduse lavakujunduseks ja iga õhtu taas tagasi (mitte et Bertie lavakujundust ka muidu enda lõbuks või oma koeruste katmiseks ei vaheta, kasutades lavakujundaja mikrofoni, mille kasutamine on talle RANGELT keelatud).
Bertie kaaslasteks on haldjad “Suveöö unenäost”. Vahel ei saagi aru, kas pahandust teeb Bertie või haldjad, kes õhtuavad teda tegema asju või siis saavad Bertiest valesti aru ja tormavad tegema asju millel on kohutavad tagajärjed.
Bertie on kogu oma teadliku elu teatris elanud, kuid tal on fantaasia, kuidas ta teatrisse sattus ja ta on sellest ka etenduse kirjutanud, ning ühel hommikul, enne seda kui ta taas kord peab minema teatri direktori kabineti kahuripaukudest aru andma, kannab ta oma täienenud fantaasia ette. Ema, isa, beebi Bertie, mererand, rändmustlase vanker, tikke tegev beebi Bertie ja nii nad teatrisse jõudsidki.
Enne veel kui ta direktori juurde jõuab - ta on ju selleks pea värvinud ja kostüümilao direktor on talle sobivad riided andnud - jääb ta kuulama uudist, mida kõigile näitlejatele teatatakse: “Bertie lahkub teatrist!”
Kuid kuidas ta saab siit lahkuda, see on ju tema kodu, kuhu ta läheb, mida ta teeb. Ta ei või lahkuda, ta on teatrile vajali, ta võib teha kõike, ta teab kõiki rolle - temast võiks saada lavastaja, ta võiks “Hamletist” uue versiooni lavastada ja tegevus võiks Hollandi asemel toimuda iidses Egiptuses.
Kuid miski ei ole siiski nii nagu peab. Ariel käib tal liial kannul ja Nate annab talle kalaluust tehtud amuleti, mis ei tohiks soolveega kokku puutuda ja Ophelia räägib Bertile saladuse, kuidas ta teatrist lahkuda sai, ning seda kuuleb pealt keegi, kes on alati igatsenud vaba olla, ning see kõik viib suurimate segadusteni, mida teater kunagi näinud on, mis omakorda viib selleni, et vaid lühikese aja jooksul loetakse uuesti sisse kõik näidendid, mis kunagi üldse kirjutatud on ja kõik näitlejad peavad teatrisse tagasi tulema. Vaid üks jääb tulemata.
Bertie ei ole teatriga seotud, kuid ta ei soovi lahkuda. Ariel on teatriga seotud ja ta teeks kõik mis võimalik, et teatrist lahkuda. Nate tahaks, et Bertie temaga teatrisse jääks, kuid … . Seega peab Bertie kirjutama (jah, tema kirjutatud etendused saavad teoks) uue etenduse tema enda ja Arieli jaoks, et nad saaks minna Natet otsima.
Ma lugesin seda raamatut esmakordselt üksteist aastat tagasi ja mulle meeldis selle fantaasia ja hoog väga, ning ka uuesti lugedes ei ole see sugugi muutunud. Endiselt on Bertie hakkaja neiu, kes elab iga teismelise fantaasiamaailmas, kus tema kompanjonideks on haldjad, kes on küll väga tüütud, kuid alati Bertie poolel. Ning tal on kompanjonideks ka kaks meest - Ariel ja Nate (tuulevaim ja piraat) üks ahvatleb teda keelatud asju tegema ja teine püüab teda kaitsta. Siin on põnevust ja armastust ja nalja ja palju klassikalisi näidendeid. See on omamoodi kogemus, mis ei unune ja mida tahad uuesti kogeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar