Üks surnud riiukukk. Terve koolitäis kahtlusaluseid.
Kui ühes erainternaatkoolis leitakse surnud õpilane, on eliidi maine ohus. Kooli direktor tahab surma ilmtingimata traagilise õnnetusena maha kanda – uurija Jazz Hunter aga hakkab peagi kahtlustama, et toime on pandud mõrv.
Londonist oma probleemide eest põgenenud Jazzile näib kauni loodusega ja ülejäänud maailmast eraldatud Norfolk ideaalse pelgupaigana. Kui aga selgub, et ohver oli mässitud saladuste ja vanade veritasude võrku, mis ulatub ühest õpilasest kaugemale, ning kui laipade hulk hakkab kasvama, taipab Jazz, et aega napib …
Kõik teed viivad tagasi kooli suletud maailma. Kuid Fleat House ja selle asukad ei taha nii kergelt oma saladusi paljastada ning kui Jazzi juhitud uurimises tempo tõuseb, taipab naine, et need on isegi pahaendelisemad, kui ta oleks osanud ette kujutada.
Criminal Mystery
Ühtpidi on mul kahju, et sellest raamatust sarja ei saanud, kuid samas kui sellest raamatust oleks sari saanud, siis poleks tal ilmselt olnud aega “Seitsme õe” sarja kirjutamiseks. Samas on väike kriminaalne külg ka tema raamatus “Armastuskiri”, seega päris võõras talle krimiloo kirjutamine pole.
Aga lähme ka raamatu enda juurde.
Jazz Hunte on kriminaaluurija, kes oli Londonis väga edukas ja töötas koos oma abikaasaga, kes tegelikult ta jalgealust pidevalt õõnestas ja teda pidevalt pettis. Kui Jazz selle avastas siis ta lahkus, päevapealt, Itaaliasse. Nüüd on ta tagasi oma lapsepõlvekodukohas, ostis maja ja plaanib hakata maalima.
Kuid siis helistab talle ta endine ülemus ja palub ta abi kohalikus internaadis toimunud juhtumi lahendamisel. Esialgu on küll õpilase surm tunnistatud õnnetusjuhtumiks, kuid poisi isa ei lepi sellega, seega saadetaksegi Jazz seda uurima. Järgneb veel üks laip, õpetaja sooritab enesetapu. Ja ühe noorema õpilase purjus isa tuleb kooli väites, et ta poeg on talle helistanud ja et poeg kardab midagi, kuid poja juurde teda ei lasta.
Et siis, kaks surnut, hirmunud laps ja purjus isa. Isal on oma lugu, miks ta on sellises seisus nagu ta on ja sellega koos tuleb sisse ka poisi ema ja tema uus kallim. Ning kui lugu hakkab juba põnevamaks muutuma, ei saa ka Jazzi endine abikaasa end eemale hoida - lendab kohale, hakkab vägesid üle Jazzi pea juhtima ja lõpuks jõuab ka “tulemuseni”. Kuid Jazz ei lase end sellest häirida, tema liigub oma tempos, oma leidude jälgedes. Ta ei suuda küll kolmandat ohvrit päästa, kuid ta leiab tõelise kurjategija, ning lahendab ka teisi juhtumeid, mis selle looga seotud on.
Mõnus lugemine. Siin on põnevust ja vihaleajavat ja huumorit ja kurbust ja tiba isegi romantikat. Nagu juba alguses ütlesin on tegelikult kahju, et Riley Jazzi lugudega edasi ei läinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar