Raamat: Heartsong (Green Creek #3) by T.J. Klune (2019) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/62039434-heartsong
Kõik mida Robbie Fontaine iial soovis oli koht, kuhu ta kuuluks. Pärast ema surma on ta liikunud ühe karja juurest teise juurde, luues ajutisi sidemeid, et mitte päris metsikuks muutuda. Sellest piisab - kuni teda kutsutakse huntide kindlusesse Castwellis, Maine osariigis. Elu karja pealiku Michelle Hugesi - kõigi alfa - parema käena ning hoolitseva vana nõia kalli sõbrana õpib Robbie, mida tähendab kuuluda karja ja omada kodu. Kuid kui Michelle saadab ta ülesannet täitma, hakkab ta kahtlema iseendas, kuhu ta kuulub ja üldse kõiges, mida talle räägitud on.
Liikuma hakkavad kuulujutud reeturlikest huntidest ja metsikust maagiast - kuid kes on need reeturid ja kelle nad reetsid? Üle kõige tahab Robbie teada neid vastuseid, kuna üks neist väidetavatest reeturitest on Kelly Bennett - hunt, kes peaks olema tema kaaslane.
Tõde tuleb alati välja. Ning kui nii juhtub, siis laguneb kõik laiali.
Paranormal, LGBT, Urban Fantasy
Ma olen sellest autorist kuulnud, kuid ma pole tema raamatuid varem lugenud. Kui ma selle raamatu valisin, et adunud ma ka seda, et see on sarja kolmas raamat, kuid eriti see ei seganud, kuna eelnevat meenutatakse piisavalt, et saaks aru, millest on juttu varasemates raamatutes.
See on paranormaalne lugu libahuntidest. Täpsemini Robbest, kes on karja jaoks põhimõtteliselt korravalvur, keda saadetakse eemal asuvatesse karjadesse, kas reegleid meelde tuletama või karistama.
Ta teab, et kõikide karjade vaenlane on Bennetti kari, kes tahavad hävitada olemasolevat heaolu olukorda ja noortele huntidele viga teha.
Kui teda ühe karja juurde kutsutakse avastab ta metsiku Beta, keda ei tohiks ju olemas olla, sest nad on teistele ohtlikud ja lisaks sellele sosistatakse talle kõrva midagi, mis paneb teda kahtlema kõiges, mida ta siiani oma minevikust mäletab.
Järgneb palju küsimusi ja palju ebamääraseid vastuseid ja siis paljastatakse mälestused ja saladused, mis toob päevavalgele tegeliku pahari ja tema vägagi õõvastavad plaanid huntidega.
Samas on see ka armastajate taaskohtumise lugu, kuid see pole tavaline füüsiline armastus, see on kahe hinge ühise hingamise ja eksisteerimise lugu, ning see kuidas nad leiavad taas tee üksteise juurde, pärast seda kui neid üksteisest julmalt oli lahutatud ja ühelt neist oli röövitud tema hunt.
Nagu ma juba ütlesin, pole ma selle autori teiste raamatutega tuttav, seega ma ei tea, kas see ongi tema stiil, ütlen ma
Et ta annab vestlust, ütlen ma
Edasi hakituna, ütlen ma
Lisades iga jupi lõppu, ütlen ma
Et keegi on midagi öelnud, ütlen ma
Samamoodi nagu ma siin praegu seda tegin. Lugeda võib olla seda päris normaalne, kuid kuulata … see pani kannatuse tõsiselt proovile.
Aga mis mõtteid mul veel selle raamatuga tekkisid. See oli nagu omamoodi Patricia Briggsi Alfa & Omega sarja fanfiction. Robbi oleks nagu Charlesi noorem variant ja Anna asemel on tal siis Kelly. Ning Marroki asemel on siis Michell, kes mitte ei kaitse kõiki hunte vaid on end mõjutama lasknud ühe nõia, kes on muutunud end Yodaks, ja püüab hunte hoopis hävitada.
Ja need kaks asja, autori kirjutamise stiil ja sarnasus Briggsi raamatutega, rikkusid minu jaoks mu kuulamiselamuse, isegi kui see lugu oli tegelikult päris hea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar