Raamat: Geneva by Richard Armitage (2023) Hinne: D Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/101135798-geneva
Nobeli auhinna laureaat Sarah Collier on oma teadustööst taandunud, et veeta rohkem aega koos oma perega. Filmiõhtud koos abikaasa Danieli ja tütre Maddiega on teretulnud vaheldus pigevale ajakirjanduse pressingule. Ja isegi kui see teeb haiget, on meeldiv ka isa rohkem näha. Isa põeb Alzheimeri haigust ja ta vajab hoolt.
Ka Sarah on avastanud endal sama haiguse tundemärke. Ta on juba kogenud mäluauke ja kuigi see on alles algus, peab ta tõele näkku vaatama, et tal ei pruugi olla võimalust oma tütart kasvamas vaadata. Ka Daniel on neuroteadlane, ning annab endast parima, et teda toetada, kuid Sarah teab, et ta peab ise olema tugev, nende kõigi jaoks.
Seega kui Sarah kutsutakse mõjukale biotehnoloogia konverentsile Genevasse, ta keeldub, soovides avalikkuse eest kõrvale hoida - seda siis seni kuni Daniel näitab talle, millise uurimisega salapärane Mauritz Schiller tegeleb.
Nad lennutatakse kohale esimese klassis, majutatakse luksuslikku hotelli, ning lükatakse meedia huviorbiiti. Sarah püüab hakkama saada pideva meedia suminaga ja oma üha süvenevate sümptomitega. Ning Shilleri uurimuse tegelik ulatus muudab kõik. See uus tehnoloogia võib meditsiini igaveseks muuta. Täpsemalt, see võib Sarah elu muuta.
Kuid nii väärtuslik tehnoloogia tõmbab ligi igasugust huvi. Rahakad investorid, vastuoluline blogija Terri Landau jagab lugu oma jälgijatega, ning keegi Shilleri siseringist tundub kogu olukorda enda kasuks kallutavat. Sarah tunneb end ohustatuna ja ei tea enam, keda usaldada. Shilleri uus tehnoloogia võib tema päästmise asemel hoopis ta hukatus olla.
Sündmused keerlevad üle võlli, ning Sarah ja Daniel peavad vastama küsimusele - kui kaugele oled sa valmis minema oma armastatu nimel?
Thriller, Mystery, Crime
Ilmselt ei pea ütlemagi, et võtsin selle raamatu lugemiseks autori pärast. Richard Armitage ikkagi ju. Ja seda mitte Kääbiku pärast, üldsegi mitte, seal ta mulle ei meeldinud (ärge mind vihake!), vaid ikkagi Põhja ja Lõuna pärast (olen romantik :)). Seega võiks ju arvata, et äkki ta on multitalent ja oskab kirjutada ka. Kuid….
Lühidalt võiks selle kokku võtta nii - kujutage ette, et Ian Fleming on kirjutanud Imeliste multikast kõvasti mõjutatud raamatu :). Selline spiooni põnevik, mis on kolm korda ümber võlli keeratud ja siis veel paar sõlme peale tehtud ning siis lastakse see pikaks venitatud kummipael lahti ja see S&%tshow, mis sellele järgneb … seda tuleb nimetada absurdikrimiks.
Ma lugesin seda täpselt samal ajal, kui tuli see uudis, et ameeriklased on leiutanud kiibi, mis istutatakse patsiendi ajju, et see tema eest teda liigeseid liikuma paneks, seega oli see raamat väga asjakohane. Samale ajale sattus ka ta uus krimisari "Fool me Once".
Kuid vaatamata kõigele … mul on kahju, tõsiselt kahju, ma oleks nii tahtnud, et see oleks raamat, millest võiks kõigile kireda, et lugege ja nautige, kuid kahjuks tuleb öelda, lugege oma vastutusel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar