Välja juuritud

Raamat: Uprooted by Naomi Novik, tõlge Epp Aareleid (2016) Tänapäev, RR, A Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/33001736-v-lja-juuritud 

Nooruke Agnieszka armastab orgu, kus ta elab, selle vaikseid metsasalusid ja sillerdavat jõge. Ent tema kodupaika varjutab kurjusest tulvil sünge Mets. Oru elanikke kaitseb Metsa eest kalk ja kauge võlur Lohe, kes nõuab oma abi eest kohutavat hinda: iga kümne aasta tagant tuleb talle teenijaks loovutada orust pärit tüdruk. Seda saatust peetakse vaat et sama jubedaks kui Metsa küüsi langemist, sest koju tagasitulekut Lohe juurest ei ole …

Järjekordse tüdruku väljavalimine on ukse ees ning Agnieszka on hirmul. Kõik teavad, et Lohe viib kaasa tema parima sõbratari, kauni ja vapra Kasia, ning tema päästmiseks ei ole mingit võimalust. Kuid asjad lähevad hoopis teistmoodi ning elu kogu orus pöördub pea peale – riiki ründavad korraga nii Metsa jõledad koletised kui verd ja kättemaksu ihkav naaberriigi valitseja, ning kõik peavad tegema ränki valikuid, sest vanamoodi elu enam jätkuda ei saa.

Fantasy, YA, Romance

See on raamat, mille kohta ma lugesin ilmumise aastal Lugemise Väljakutsest vaid ülivõrdes arvustusi, seega püüdsin ma ise raamatu lugemisega oodata, et mitte liikuda üldise kiituse lainel. Kuid vahet pole kuna ma seda lugesin, kiita tuleb seda raamatut ikkagi.

See on üks suurepärane noorte täiskasvanute lugu, kus on maagiat, saladusi, sõprust, vihkamist, võimujanu ja andestust. Kuigi loo peategelane on kõigest seitseteist, et ole see teismeliste lugu, see on lugu enda tee leidmisest enda jõu leidmisest ja kuidas seda jõudu siduda end ümbritsevate inimeste jõuga, et saavutada ühine üllas eesmärk.

Kui ma seda raamatut lugesin, siis meenus mulle “Nõiduri” telesari ja sealt Yenneferi lugu, kuida ka tema oli alguses vaid lombakas talutüdruk, kuid kui ta hakkas aru saama, milleks ta võimeline on, leidis ta endale sobiliku õpetaja ja tee, mida mööda minna, leides teel uusi sõpru ning ka vaenlasi. 

Agneszka on samasugune, talutüdruk kes jõuab iga õhtu koju mudase ning katkise kleidiga, kuigi ta alustas hommikul puhaste riietega. Kui siis Lohe ta endaga torni kaasa viib (kuigi kogu küla ootas, et kaasa viiakse Kasia) on ta alguses nagu kuivale jäänud kala, nagu Yennefer oma küüru ja viltuse lõuaga. Esialgu on võlukunsti õppimine talle vastumeelt, kuid kui ta leiab oma hääle, talle sobiliku maagia (Jaga maagia) hakkab ta õitsema samamoodi nagu see esimene roos, mille ta koos Lohega loob.

Kuid see pole vaid võlukunsti kooli lugu, siin on ka vana vihavaen, mis mürgitab Metsa, sest uued põlvkonnad ei tea kuidas elada metsaga harmoonias ja iidne Mets ei suuda andestada ühe ahne mehe pettust ja esivanemate ahnust.

Seda raamatut võib vaadata kui võluri õpipoisi lugu, kuid võib ka vaadata kui meeldetuletust, et me peame end ümbritseva keskkonnaga käsikäes töötama, et me ei kurnaks üksteist liialt ja oleksime lõpuks kõik kaotajad. Ja huvitav oleks ka lugeda neid vanu muinasjutte, millele on Novik oma loo üles ehitanud.

Väga hea lugemine, raamatut oli suisa kahju viimase lehe peale kinni panna ja nii oleks tahtnud kohe ka järgmist Noviki muinasjutule üles ehitatud raamatut lugeda - “Spinning Silver” - kuid seda pole kahjuks tõlgitud, aga äkki ikkagi veel tõlgitakse.