Sophia Moon on alati olnud kidakeelne oma elu kohta Venemaal, ning kui ta sureb kahtlastel asjaoludel ühel talvisel õhtul New Yorgis, kardab Isobelle, et ta ema saladused surid koos temaga. Kuid kui Isobelle võtab ette nende korteri remondi, avastab ta ema toast midagi - imeilusa hõbedase tiaara, millelt on kalliskivid eemaldatud.
Uurides tiaara päritolu saab Isobelle üha rohkem oma emast teada - seal hulgas ka seda, mis sai tema isast Venemaal, kuna ta pole temaga kunagi kohtunud. Leitu jääb talle arusaamatuks, kuni ta kohtub noore kullassepaga, kes tahab teda aidata, kuid samas ta kõhkleb, kuna ta on Midase Seltsi liige - see selts on salajane organisatsioon, mille missiooniks on tagastada kaotatud või varastatud antiikesemed, ehted ning kunstiteosed nende õiguslikele omanikele.
Lugu on räägitud kahe noore naise vaatepunktist, kes mõlemad püüavad leida oma kohta kahe sõja ajal. Aastal 1915 on noor Sofiya Petrovitch, tsaariperekonna lemmik ning printsess Olga Nikolaevna parim sõbranna ja hooldab sõjast tulnud sõdureid ajutises haiglas st. Peterspurgi Talvepalee osas, ning leiab sedasi oma elu armastuse. Aastal 1948, New Yorgis, töötab Isobelle Moon ametil, mis siiani on olnud meeste pärusmaa ning avastab nüüd armastuse ning perekonna kohta rohkem kui ta kunagi varem teadnud oli.
Sofiya saladused paljastatakse lugejale kiht kihi haaval, lastes Isobelil samal ajal lahendada ajaloolise Romanovi tiaara saladust ning seda, kuidas selline ese tema ema kätte sattus. Need kaks liini liiguvad üksteise kõrval, täiendades teineteist, ning tuues lugejateni mitmed üllatused.
History, Drama
M.J. Rose on autor, kes leiab oma raamatute põhiteemaks mõne ajaloolise pärli, mille ümber ta ehitab dramaatilise armastusloo, kust ei puudu ka kriminaalne külg. Tema raamatuid lugedes on hea pidevalt Wikipedia või mõni muu otsingumootor pidevalt lahti hoida.
Seekordses raamatus on keskses rollis tiaara, mis oli väidetavalt osa Romanovidele kuuluvatest ehetest, kuna see oli fotol, mis tehti võõrandatud ehetest aastal 1922, kuid kui aastal 1925 tehti neist ehetest kataloogi, siis polnud tiaarat enam ehete seas. Rose pakubki lugejatele kaasakiskuva fantaasialennu, milline võis olla selle ehte lugu, kellele see võis kuuluda ja miks ta kadus.
Seni on Isobelle emalt saanud vaid tema Fabregé minimunadega kaelaehte, kuid nüüd kui ta leiab oma ema toas remondiga alustades tapeedi taha peidetud karbi, kus on sees tiaara raam ilma kalliskivideta, ning kirja ja pildi oma isalt, hakkab ta uurima, kuidas ema kätte selline eeldatavasti kallis ehe sattus, miks ta seda peitis, miks ta peitis isalt saadud kirja ning tema pilti, miks ta üldse keeldus igal võimalusel rääkimast oma elust Venemaal.
Esimene vihje on tiaara karbiga koos olnud kalliskivide müümise arved, seega saab ta kokku noore juveliiriga, kes aitab teda palju oskab ja saab.
Sophia lugu jookseb Isobelle loo kõrval viies lugeja Petrogradi, Krimmi Sõja aega, kui lahinguväljalt tuleb palju haavatuid ning Sophia annab oma osa ohvitseridele mõeldud haiglas, mis on üles seatud Talvepalee kõrvalhoonesse. Sophia on õppinud restauraator, kuid annab nüüd oma osa ühiskonnale. Tema õrn süda paneb ta armuma esmalt ühte patsienti, kes ei tulegi koomast välja ja siis teise patsienti, kes paraneb peagi, kuid tal on mälukaotus, seega aitab Sophia tal meelde tuletada, kus ta varem elanud on ja kus ta töötas. Selgub, et noormees töötas Henrik Wigström’i käe all Faberge majas.
Aastad lähevad, elu Petrogradis muutub üha raskemaks, kuid noorte armastus on tugev, isegi kui noormees on abielus ja ei saa oma petvat naist maha jätta, leiavad nad võimaluse koos olla.
Isobelle ei tea oma ema elust Venemaal pea midagi ja ta isa kohta vaid seda, et ta suri Siberis. Tiaara ajalugu uurides ei saa ta küll otseselt teada oma vanemate lugu, kuid iga uus killuke, mida ta leiab tiaara kohta, annab talle ta võimaluse heita pilk elule Venemaal enne kui ta ema Ameerikasse tuli.
Kui Isobelle on tiaara saladusele juba päris lähedale jõudnud muutub lugu vaata et jamesbondilikult salapäraseks ja tegevus toimub saarel, mis võiks olla Monte Cristo saare uuendatud innovaatilisem versioon.
Siin loos on noore armastuse draamat, sõjast mõjutatud elu raskusi, perekonna saladusi, noorte eneseleidmist ning ustavust. Isegi kui loo algus on aeglane ja segane, siis peatükk peatüki järel muutub lugu üha põnevamaks. Tõsi ta on, et pahari äratundmine pole sugugi raske, eriti kui seda lugeja eest ka eriti ei varjata, kuid lõpp on ikkagi ootamatu, nagu juba varem öeldud - bondilik.
Hea lugemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar