Tihenevad varjud

Raamat: Tihenevad varjud (A Darker Shade of Magic, Shades of Magic #2) by V.E. Schwab, tõlk Marge Paal (2016, 2017)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/35103670-tihenevad-varjud

Sellest on möödas neli kuud, kui Kelli käte sattus salapärane must kivi. Neli kuud sellest kui tema teed ristusid Delilah Bardiga. Neli kuud sellest kui prints Rhy sai haavata, kui Valge Londoni pahatahtlikud Dane kaksikud langesid, ja neli kuud sellest kui see kurikuulus kivi visati koos Hollandi sureva kehaga läbi lõhe – tagasi Musta Londonisse.

Kell on nüüd aga rahutu, kuna ta on pidanud loobuma oma mustast ärist, kuid nüüd külastavad tema unenägusid pahaendelised maagilised sündmused, ja ärgates mõtleb ta vaid Lilast, kes kadus sadamast, nagu ta oligi plaanis olnud. Punane London teeb ettevalmistusi Elementide mängudeks – suurejooneliseks rahvusvaheliseks maagia mänguks, mis on mõeldud nii meelelahutuseks kui ka naaberriikide vaheliste heade suhete kindlustamiseks – ja sadamasse jõuab piraadilaev, mis toob kaasa vanad sõbrad.

Ja sellel ajal, kui Punane London on hõivatud mängudega kaasnevast põnevuses, on teine London tagasi elule naasmas. Pärast pikka aega on üks ammu unustusse vajunud vari taas päevavalgusesse ilmumas. Kuid maagia tasakaal on alti ebakindel ja selleks, et üks London taas tõusta saaks, peab teine London langema.

Fantasy, YA, Fiction, Magic

Heir's Game

No näed, selleks läks kõigest kolm aastat, et ma jõuaks sarja teise raamatu lugemiseni, kuigi raamat ootas riiulis juba ammmu. Aga see ootusaeg ei teinud lõpuks loetut sugugi halvemaks. Kui eelmine raamat meenutas mulle hulga teisi raamatuid, siis ka see raamat ei ole midagi täiesti uut ja ootamatut. See raamat on minu jaoks nagu segu ühest kaasaegsest lastekirjanduse klassikast ning kahest veebi-koomiksist – Harry Potter ja Tulepeeker ning Empyrea ja Heir’s Game.

 

Empyrea

Seekordses raamatus jookseb kõrvuti neli lugu – Lila, Kell, Holland ja Rhy.

Lila õpib tundma iseennast, oma tärganud maagiat, kohalikku keelt ning keerulisi suhteid. Ta on end oma uues keskkonnas maksma pannud ja ta ei lase millelgi ega kellelgi end oma sihilt eemale juhtida.

Kellist on saanud „vang“ – oma lubaduste vang. Kuid samas on temas kobrutamas miski, mis vajab väljapääsu, ning selle väljapääsu pakub talle Rhy, kuid selle väljapääsuga kaasneb taas pettus ja maskeering. See sobib Kellile … kuni ta vahele ei jää.

Holland on sõlminud liidu, mis annab talle lõpuks selle mida ta alati on soovinud – iseseisvuse, otsustusõiguse. Kuid kas see ikka on nii, nagu ta arvab? Kas ta ikka teab, kellele ta on sõrme andnud ja mis tast järgi jääb kui sõrme järel haaratakse terve käsi?

Rhy teab, et see mis praegu toimub tema ja Kelliga on tema süü, et ta ei oleks siin, kui poleks olnud Kelli, kui poleks olnud Lilat. Kuid ta ei saa sinna midagi parata, ta on selline nagu ta on ja seega ta veab Kelli endiselt välja kohtadesse kuhu nad minema ei peaks ja sepistab kavalaid plaane, mida ta teha ei tohiks. Kui kui kõik läheb nii nagu tema tahab, on nad kõik õnnelikud. Aga kui ei lähe?

Ja nii nad siis triivivadki esialgu eraldi, kuid järk järgult viib loo vool neid keskpunkti poole kokku, et siis teepeal üksteisega kohtuda, taas lahku triivida, uuesti kohtuda ning lõpuks …

No näis milline see kolmas lugu veel olema saab, kes peale jääb ja kes langeb ning kelle poolt on maagia. Hea lugemine igatehes.