Kui saab teatavaks, et 1958 aasta saab olema viimane aasta kui debutante õukonnas esitletakse, hakkavad tuhanded hakkajad emad ja lootusrikkad tütred saatma kirju “õigetele inimestele”, et just nemad saaksid kutse kõige ihaldatuimale sündmusele sel aastal: et neidudel oleks võimalus teha reveranssi kuninganna Elizabeth II ees ja saada seega õiguse astuda ametlikult ühiskonda.
Püüdes olla meelejärele oma traditsioone austavale emale, nõustub Lily Nichols olema sel aastal debütant ja tegema läbi Hooaja säravaid ja väsitavaid balle ning kokteilipidusid. Selle käigus tutvub ta väga erinevate noorte neidudega: populaarse ja tuisupäise Leane Hartfordiga, kelle väline perfektsus peidab hämarat sisemust ning ambitsioonika Katherine Normaniga, kelle unistuseks on teha karjääri pärast seda, kui ta on aidanud oma vanematel ühiskonna silmis kõrgemale tõusta. Kuid Hooaja imeline elevus kaob kui Lily saab teada kohutava saladuse, mis ärvardab hävitada kogu ta perekonna.
History, Drama
Esmalt tähtsad kuupäevad:
1921 1924 1940 1958
Lily ema Hooaeg Lily õe sünd Lily sünd Lily Hooaeg
Nagu juba raamatu tutvustuse juttu oli, on lugu siis viimasest Hooajast, kui debütandid käisid veel kuninganna ees reveranssi tegemas ja sellele järgnes pea pool aastat kokteiliõhtuid, õhtusööke, balle nii Londonis kui ka mujal üle kogu Briti saarestiku.
See kõik on iseenesest ju hästi põnev: millisest suguvõsast või millise taustaga pidi neiu olema, et ta üldse saaks kutse esitlusele, siis kuidas ta pidi igal peol võimalikult paljude teiste debütabtidega tutvuma, neilt kontaktandmed võtma, et neid siis oma esitluse kokteiliõhtule või ballile või mõlemile kutsutaks. Kasuks tuli kui neiul oli vendi või teisi noori meessoost sugulasi, kellega teised neiud saaksid tutvuda, olgu siis kas kaaslase või tulevase abikaasa mõttes. Ja mis kõige tähtsam, kui pole raha, siis pole sa huvitav! See kehtis nii neidude kui ka noormeeste kohta. Kuid samas, see pidi ka olema õige raha, sest kui sa ka olid roppurikkast perekonnast, kuid raha oli uus ja teenitud äriga, siis olid sa pigem põlu all kui ahvatlusväärne kandidaat. Reegleid ja lõkse oli Hooajal rohkem kui asi seda väärt tundus olevat.
Noh igatahes - Lily on vaesunud aadliperest, ta isa on surnud, nad elavad emaga kahekesi, ema kannab endiselt leinariideid, kuigi isa surmast on juba 18 aastat, vanem õde ei suhtle perega ja vanaema on see kes neid rahastab, et nad saaksid elada mugavat kuid tagasihoidliku elu. Seni oli Lily käinud koolis, kaks korda nädalas vanaema juures lõunasöögil ja nüüd siis peab ta Hooajal osalema, kuigi ta palju parema meelega jätkaks õpinguid ja läheks edasi ülikooli, kuid ta on korralik tütar ja ta ei taha, et vanaema nende toetamist lõpetaks, seega nõustub ta ema ja vanaema nõudmistega.
Kuid omal vaiksel moel ta siiski mässab ka. Ta läheb selle neiu kokteiliõhtule, kellega ema tal suhtlemise keelas ja samuti ka selle uusrikka tütre kokteiliõhtule, keda kogu seltskond ignoreerib. Ta leiab ka teisi sõpru, kes ei pruugi nii väga ta vanaema meele järgi olla, kuid kuna see on tema võimalus ühiskonda “välja tulla” ja oma enda jalgealust leida, siis ta teeb asju, mida ta kunagi varem pole teinud ja seega saab ka end palju paremini tundma.
Kuid lisaks sellele saab ta kogemata teada ka midagi, mida tema eest on kogu tema elu varjatud. Ühest nurgast vaadates on see ju hea, et ta nüüd teab, kuid teisest nurgast on see ikka kohutav teadmine. Kuid ta on tugev noor neiu, ta võtab aja maha, saadab Hooaja koos oma tobedate reeglitega kus see ja teine, mõtleb asjade üle järele ja oma uute õigete sõprade abiga saab ta elus edasi minna.
Kui seda lugu millegagi võrrelda, siis võtke näiteks telesarjad “Gossip Girl” ja “The Gilded Age” ning lisage sinna mõni Anthony Trollope’ raamat, näiteks “Doktor Thorne”, asetage see kõik õigesse kümnendisse ja saategi selle loo - siin on teismeliste tüdrukute omavahelist “koha kättenäitamist”, on priviligeeritud uue ja vana raha vahelist võimuvõitlust ja on noorte inimeste isepäist reeglite rikkumist, kui teemaks on armastus või siis unistuste täitumine või on nad kindlad, et just nii on õige tegutseda.
Seda oli huvitav lugeda, kuid see kõik on kirjutatud nii, et vägagi tihti unustad, et tegevus toimub aastal 1958 ja mitte 1858, kõik tundub nii arhailine, nii riided kui kombed kui elustiil. Ja selle ajaliini, mida ma soovitasin meelde jätta tõin ma välja meelega. Siin on väga suur tähtsus sellel, kui vana keegi mingil hetkel oli, sest kirjutatud on see lugu nii, nagu oleks nende vanuse numbrid kas palju väiksemad või palju suuremad, vastavalt vajadusele. See polnud paha lugu ja ka perekonna saladus on täitsa saladuse nime väärt saladus, kuid mind häiris see kuidas ajaline tunnetus pidevalt käest kadus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar