Neljas tiib

Raamat: Fourth Wing (The Empyrean #1) by Rebecca Yarros, tõlge Tiina Randus (2024) RR, A, H Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/214223380-neljas-tiib 

Tervitame teid Basgiathi sõjakooli jõhkras ja elitaarses maailmas, kus igaühel on omad eesmärgid ja iga öö võib jääda teie viimaseks.

Kahekümneaastane Violet Sorrengail pidi astuma kirjutajate kvadranti ja elama vaikset elu kesk raamatuid ja ajalugu. Ent tema ema, range ja võimukas kindral, annab käsu, et Violetil tuleb koos sadade teiste kandidaatidega astuda hoopis Navarra eliidi sekka ehk saada loheratsanikuks. Teistest väiksematele ja hapramatele võib see aga saada saatuslikuks, sest lohed ei lõasta väeteid, vaid hoopis põletavad nad tuhaks.

Kuna lõastamisvalmis lohesid on vähem kui kadette, siis on peaaegu kõik kadetid valmis Violetit tapma, et ise paremat võimalust saada. Ja ülejäänud on valmis teda tapma selle pärast, et ta on oma ema tütar – näiteks Xaden Riorson, ratsanike kvadrandi kõige tugevam ja jõhkram tiivaülem. Et järgmist päeva näha, peab Violet mängu panema kogu oma nutikuse.

Iga päevaga muutub piiridel käiv sõda ohtlikumaks, kuningriigi kaitseohutised nõrgenevad ja hukkunute arv kasvab. Mis veel hullem, Violet hakkab kahtlustama, et juhtkond varjab kohutavat saladust. Basgiathi sõjakoolis on igaühel midagi varjata, nii sõpradel, vaenlastel kui armsamatel, sest sealt pääseb vaid kahel viisil – lõpeta kool või sure.

Romantasy, Dragons, Fantasy, Romance, NA

Sellest on peaaegu aasta, kui kuulasin seda raamatut, nüüd oli aeg lugeda.

Endiselt on tegu kiire ja peadpööritama paneva seiklusega (eriti kui lugejal on probleeme kõrgusega) ja tuleb tõdeda, et kuulates lipsas nii mõnigi asi mööda ilma, et oleks mõistnud nende tähtsust. 

Kui vaatamata sellele võib ka pärast teistkordset raamatu kuulamist/lugemsit öelda, et see oleks nagu täiskasvanute versioon “Kuidas taltsutada lohet”, kuid nüüd lisaks siia juurde veel ka Naomi Noviki “A Deadly Education” ja siin oli veel ka mingeid muid kohti, kus tekkis täielik déjà-vu hetk, kuid ma ei suutnud oma mälust leida seda raamatut, millega neid hetki paari panna. See ei teinud seda lugemist mitte grammigi halvemaks, vaid lisas lihtsalt kogu loole uue tasandi, millelt kõike toimuvat vaadata. Ja millisele lugejale siis ei meeldiks lugeda põnevat lugu lugejast, kellest saab loheratusur ja kõige ihaldusväärsema meesolendi armuke … Yarros täidab meie kõigi unistust :) 

Madame Curie ja unistuste jõud

Raamat: Madame Curie und die Kraft zu träumen by Susanna Leonard, tõlge Kersti Kaljuvee (2021) T, RR Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59347772-madame-curie-ja-unistuse-j-ud 

Pariis 1891. Juba lapsena unistas Marie sellest, et saaks oma Venemaa okupatsiooni all ägavalt Poola kodumaalt minema pääseda. Nüüd, kakskümmend aastat hiljem see unistus täitub: Mariele avaneb võimalus õppida Sorbonne’i ülikoolis. Selle eest pidi ta kõvasti võitlema, sest naist ei nähta teaduse maailmas just meelsasti. Kuid Marie teadis, mida ta tahab. Hoolimata tagakiusamistest tormab ta ülepeakaela uurimistöösse – ja ellu. Kui ta kohtab sarmikat füüsikut Pierre Curie’d, on tema õnn täiuslik. Pierre’ist saab tema suur armastus, armastus, mis otsib omasugust. Pierre’iga koos saavutab ta pöördelise tähtsusega edu. Kuid hind selle eest on kõrge, ja Marie ei aima, millised traagilised saatuselöögid elul talle veel varuks on.

Teadlane, mässaja, armastaja – lugu ainulaadsest naisest, kes muutis maailma.

Biography, History

See polnud kohe üldse see lugu mida ma oodanud oleks. Ma ootasin lugu teadmistehuvilisest noorest neiust, kes teeb läbi rasked katsumused, et jõuda sinnani, et teda tunnustatakse tema panuse eest teaduse arendamisesse. Jah ma tean, et selle kõige taga oli ta ikkagi naine, kuid see kuidas teda oli kujutatud, häiris mind tõsiselt. Ilmselgelt on soovinud autor teda rohkem inimlikuna kujutada, kuid kas selleks oli vaja temast tõesti teha armunud teismeliste musternäidist, see ei sobi minu ettekujutuses mitte üks raas selle inimesega, kelle kohta ma olen näinud mitmeid dokumentaale ja lugenud artikleid ja tutvustusi. Samas, ta tütar on selle raamatu heaks kiitnud. 

Et siis, jah, siin on oma head ja huvitavad küljed, aga see liigne emotsionaalsus ja keskendumine armastusele oli minu jaoks väga vale. Isegi kui lugeda raamatu lõpus lühikokkuvõtet autori ja tema laste elust, ei kuma sealt mitte kuidagi läbi, et tegu oli sellise naisega nagu teda raamatus kujutatakse, vaid ta oli ikkagi range ja sihikindla teadlasega.

Ju see pole siis minu sari.

Ema võtab kassi

Raamat: Ema võtab kassi by Eva Roos (2023) V, RR, A Hinne: B- Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/202703899-ema-v-tab-kassi 

"Ema võtab kassi" on ühe perekonna kassivõtmise lugu, nähtuna ema pilgu läbi. Prooton on pere esimene kass ja nemad on kassipoja esimesed inimesed, mistõttu on mõlemal poolel ees rida üllatusi, ootamatusi ning jaburaid olukordi, mille ainus ravi on veel üks portsjon absurdi. Kassi ümber keerlevasse lõbusasse mürglisse on poetatud huvitavaid fakte kassidest. Maha ei salata kõikmõeldavaid probleeme lemmiku pidamisel, et oleks lihtsam mõista, miks vanemad nii sageli kodulooma võtmise vastu on ning milline vastutus koduloomaga kaasneb. Rinda pistetakse ka tõeliselt raskete küsimustega nagu: milline on parim kassiliiv, kassitoit, mänguasi, ronimispuu, pesa? Ning kas kassi on üleüldse võimalik dresseerida?

Ka huumoriga ei koonerdata!

Children, Humor

See lõbus lasteraamat oli minu jaoks rohkem nagu läbi huumori kirjutatud käsiraamat sellest kuidas kassi võtta, millega peavad tulevased teenindajad arvestama, kui nad lasevad oma koju mitte uue pereliikme vaid jumaliku olevuse, keda tuleb teenindada ja kummardada kui sa ei taha, et sinu kodust  saab üks suur kassi liivakast ja kratsimispost. :) 

On õigeid põhjusi ja valesid põhjusi, miks kass võtta ja naabri kassile koha kätte näitamiseks pole sugugi õige põhjus. Tõsi on ka see, et vaid selle pärast ei tasu kassi võtta, et kassipojad on nii nunnud ja lapsed vaatavad neid ja sind suurte silmadega ja paluvad nii armsasti. Pehmed ja nunnud kassid kasvavad suurteks ja ülbeteks despootideks. :) 

Et siis jah, kui teie lapsed on hakanud rääkima, et nad tahavad neljajalgset kodulooma, lugege neile seda raamatut ja saatke nad iga ilmaga hommikul kell kuus jalutusringile ja vaadake, kas nad veel tahavad looma saada, sest kui seda kohe paika ei panda, võtate te looma tegelikult endale, mitte neile, seega on kogu vastutus teil. :)

Abieluportree

Raamat: The Marriage Portrait by Maggie O’Farrell, tõlge Ivika Arumäe (2023) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/199853308-abieluportree 

Terane silmapaar raamatu kaanel kuulub Lucrezia de’ Medicile. Ta oli Toscana suurhertsogi Cosimo I tütar ning anti lapseohtu tüdrukuna naiseks Ferrara hertsogile Alfonso II d’Estele. Juba 16-aastaselt oli ta surnud – ametlik diagnoos tuberkuloos, kuid jutud käisid ka mürgitamisest. 16. sajandil võis selliseid asju juhtuda. Ega muud me Lucrezia kohta ei teagi. See on tõeline ajalugu, siit algab aga kirjaniku haarav ja fantaasiaküllane lugu. Hetkest sünges üksildases fortezza’s, mil Lucrezia taipab: ta kavatseb mu tappa. Sest vastuolulist ja manipuleerivat Alfonsot painab tungiv vajadus saada järglane, et päästa oma suguvõsa hääbumisest, et säilitada oma riik. Kõige selle eest paneb ta aga vastutama ainult oma noore naise … Sellest siis ka kasvav pinge, ärevus ja ohutunne.

Kuigi päris Lucreziat varjab tundmatuse loor, on kirjanik andnud talle mõtted, tunded ja anded, andnud elu – igas mõttes. Loeme ta lapsepõlvest Firenze kuulsas Palazzo Vecchios, liigutavast kohtumisest tiigriga isa loomaaias, poseerimisest (ilmselt olematu) abieluportree jaoks, õõvastavast vägivallateost Ferrara castello’s … Kõik raamatu tegelased ei ole ajaloolised; mitteajaloolistest on eriti sümpaatsed lapsehoidja Sofia ning Lucrezia piimaõde Emilia, kellel on eriline osa ta elus.

History, Fiction

Maggie O'Farrell on varemgi tõestanud, et ta suudab luua väiksest ajaloolisest infokillust suure kaasakiskuva loo ja seda on ta suutnud ka selle raamatuga.

Lucrezia de Medici kohta pole palju infot, kuid O’Farrell on andnud talle lapsepõlve ja neiupõlve, kaotused, peredraamad ja julguse enda rada käia.

See on o’farrellilikult rahulikult kulgev lugu, mis algab Lucrezia eostamisega keset tormi, seega ei usu keegi, et selle lapse elu rahulik saab olema. Tema lapsepõlv on rahulik ja õnnelik, isegi siis kui see on piiratud. Ta kogeb esimest kiindumust, kui tal avaneb erakordne võimalus näha isale kaugelt indiast saadetud tiigrit. See on emotsionaalne hetk nii Lucreziale kui ka lugejale. Kuid kiindumusi tuleb teisigi. 

Lucrezia elab ajal kus ükski neiu pole oma saatuse sepp, tal on selleks vanemad, kes tema tuleviku paika panevad. Iseenesest polegi see tema jaoks probleem, kui ta vaid ei oleks asendus auhind, kui ta vanem õde haigestub ja sureb.

Ta tulevane pole ahne mees, ta on nõus ootama, kuni Lucrezia natuke vanemaks saab. Seega läheb aastaid kui ta lõpuks abielluma peab (kuid miks peab ta kandma õe pulmakleiti, miks ei võiks nad talle ta enda oma õmmelda) ja ta on õnnelik, ta saab näha lõpuks rohkem maailma kui see müüriga ümbritsetud maja, kus tema elu seni on möödunud. Ja esialgu tundubki, et teda ootab ees unistuste elu, kuid siis … Ja siis saadetakse kunstnik temast pilti maalima ja …

See lugu ei lõppe üldsegi mitte nii nagu arvata võiks, kuid see lõpp on tegelikult nii selle loo vääriline. Võib olla, et alguses on raske looga kaasa minna, kuid kui juba kord lugu voolama hakkab, siis loeb ühe hooga lõpuni. Täielik lugemise nauding.

North Is the Night

Raamat: North Is the Night (The Tuonela Duet #1) by Emily Rath (2024) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/222704938-north-is-the-night 

Kaks julget neidu trotsivad jumalaid ja moraalinorme, elavaid ja surnuid.

Soome põlislaanes hulguvad peale huntide ringi ka muud tumedad jõud. Siiri ja Aina jaoks on suve kustuv valgus kui ettekuulutus ebameeldivatest muutustest. Maamaiad Rootslased tungivad üha kaugemale põhja, rikkudes rahu; fanaatilised kristlikud papid teevad maha iidseid kombeid ja noored naised on hakanud kaduma.

Siiri vannub, et kaitseb Ainat ohtude eest. Kuid isegi Siiri ei suuda peatada surma jumalannat, kui too ta sõpra tuonelasse tirib. Siiri suundub ohte trotsides põhja, et leida legendide suurimat shamani, ainust inimest, kes on käinud surma vallas ja sealt elusalt tagasi tulnud.

Tuenelas muudab õel nõidkuninganna iga Aina ärkveloleku hetke elavaks õudusunenäoks. Kuid tema poolt on kaastunne ja nutikus, seega saab Aina teada, miks ta rööviti: allmaailma kuningal on temaga omad plaanid. Et koju tagasi saada, peab Aina oma südame panti panema - samal ajal teeb Siiri plaane, kuidas päästa see naine, keda ta kõige enam armastab.

Fantasy, Romance, Mythology

Ma võtsin selle raamatu kuulamiseks, kuna see on kirjutatud soome mütoloogia põhjal. Ma oleks pidanud seda lugema, mitte kuulama, sest kuulamist rikkus lugeja soome sõnade hääldus. Aga see selleks.’

Tegelikult on see päris andekas vanade müütide kasutamine. Jah, vahepeal läheb lugu liialt poliitkorrektseks ja tänapäevaseks, kuid hea mõte selle kõige taga on.

Et siis kaks neidu, kes elavad oma igapäeva elu koos oma sugulastega ja hõimlastega, räägivad tulevatest abieludest ja talveks varude kogumisest … ja siis krabatakse ühest neist kinni ja hakatakse allmaailma kiskuma. Olukord muutub, kui see teine, nõrgim neist kahest, saab oma sõbranna haardest lahti ja loovutab tema asemel hoopis oma elu. Ja nii Aina allmaailma kaduski. Kuid Siiri ei lepi sellega. Tema oleks pidanud olema see kes röövitakse, temal on jõudu ja oskusi, et ellu jääda.

Seega võtabki Siiri oma varustuse ja läheb uurima võimalust allmaailma pääsemiseks. Ühel hetkel ühineb temaga põhjapõder, kelle ta huntide käest päästis ja neid aitab ka karu, kelle nad lõksust välja aitasid. Nagu muinasjuttudes ikka, aita teisi ja aidatakse sind. Lõpuks ta jõuabki Väinämöise juurde, keda pole juba ammu keegi leidnud.

Samal ajal on Aina täielikus segaduses - teda toidetakse ühe ampsu kaupa, teda riietatakse kulda ja karda, ta kohtub teiste vangidega, neile korraldatakse julmi “Näljamänge”. Kui Aina saab lõpuks allmaailma kuninga jutule, on ta valmis end ohverdama, et päästa teised tüdrukud ja sedasi ka Siiri.

Kuid Siiri on kogunud Väinämöise tarkusi ja end läbi tule ja rasva ja valu allmaailma surunud ning ta leiab ka Aina, kuid see kokkusaamine pole sugugi see, mida ta lootis. 

Siiri läks päästma piinlevat Ainat, kuid Aina oli valinud elu, mis täidab kõik tema senised unistused. Siiri ei suuda leppida sellega, et Aina on muutunud, kuid samas ta ei tunnista endale, et ta ka ise pole enam sugugi mitte see Siiri, kes kunagi teekonda allmaailma alustas.

Eks see lugu meenutab ka üht teist allmaailmaga seotud müüti, kuid samas on see ka põhjala müüt, millele on lisatud rohkesti kaasaegset kultuuri. Päris hea fantaasia, kuid jah, kui te olete eesti/soome keele valdaja, siis ärge kuulake seda audioraamatuna, sest poole ajast saate mõistatada, mis sõna see ometigi tegelikult on mida nad inglise keeles püüavad lugeda. :)

Külmutatud inimesed

Raamat: The Frozen People (Ali Dawson #1) by Elly Griffiths (2025) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/209207517-the-frozen-people 

Aegunud juhtumeid on palju kergem lahendada, kui sa saad ajas tagasi minna, leida uusi tõendeid - kuid see pole sugugi nii kerge, kui sa peaksid kinni jääma üheksateistkümnendasse sajandisse.

Ali Dawson ja tema kolleegid aegunud juhtumite üksuses uurivad kuritegusid, mis on nii vanad, et neid võib külmunuks pidada - või niiviisi naljatavad nad omakeski. Ali töö tundub olevat sama kerge kui töötada tavalises kontoris, kuid mida tema sõbrad - ja ka tema armastatud poeg - ei tea, on see, et tal pole tavaline kontoritöö: ta rändavab ajas tagasi, et leida asitõendeid.

Seni on Ali reisinud vaid lähiminevikku, seega on ta üllatunud, kui tal palutakse uurida mõrva, mis toimus aastal 1850. Mõrvas on süüdi mõistetud kunsti ja antiiki koguv aristrokraat, kurikuulsa grupi “Kollektorid” liige. Ali saabud Victoria ajastusse, jääkülma Londonisse ja leiab veel ühe surnukeha ning rohkem küsimusi vastuseid. 

Mida rohkem aega läheb, mässib Ali end üha enam saladustesse ning ohud varitsevad teda iga nurga taga. Peagi mõistab ta, et on minevikus kinni, ega saa kuidagi tagasi oma armastatud poja Finni juurde, kes püüab olevikus lahti rabeleda talle esitatud süüdistustest.

Kas need kaks juhtumit võivad olla seotud? Võituses läbi ja aja kiuste peab Ali leidma lahenduse enne kui on liiga hilja.

Mystery, History, Crime, Fantasy, Time Travel

Kui te olete varem Elly Griffithsi nime kuulnud, siis ilmselt seoses dr Ruth Galloway juhtumitega, et siis muhekrimi raamatutega. Lisaks sellele on tal ka veel teine muhekrimi sari, kus Harbinder Kaur lahendab juhtumeid mis on tihedalt seotud kirjanduse ja kirjanikega. Kuid see uus, alles algav sari on hoopis teisest puust, seega ei tasu siit kohe kindlasti otsida seda Griffithsit, mida Galloway raamatud on teile seni pakkunud. Griffiths on oma mitmekülgsust juba näidanud, seega ärge otsige tuttavat, vaid nautige midagi täiesti uut.

“Külmunud inimesed” on omapärane segu ajaloolisest põnevikust, kus on ajarändamist ja tehnilist fantaasiat. Ali, politsei eriüksuses töötav üksikema lahendab juhtumeid, mida ei saa lahendada traditsioonilistel meetoditel. Teada ju on, et tunnistajate ütlused pole kunagi täielikult usaldusväärsed nagu ka mängib nende mälu neile pärast šokeerivat kogemust trikke, ning tunnistajaid on kerge mõjutada mäletama seda mida on vaja. Seega ongi vaja mingit võimalust, et mõjutamatu kõrvalseisja saaks jälgida “reaalajas”, mis tegelikult toimus. 

Ali ülemus on leidnud sellise ajalõhe või siis “värava”, kust saab tagasi minna ja tagasi tulla, ilma ajaliinil midagi muutmata. Seni on piirdutud lähiminevikuga, sest seda on kergem kontrollida, selle kohta on rohkem infot. Kuid kui eriüksuse lauale saadetakse juhtum, mis on ikka juba väga ammu toimunud, tekib sellega mitmeid probleeme: kes peaks minema, kuhu täpselt peaks ta “astuma”, kui palju peab mineja end muutma, millega peaks ta arvestama seal olles, kui pikka aega on tal vaja, et ta näeks seda hetke, mis neile on antud juhtumi puhul tähtis. Palju muutuvaid faktoreid, seega palju võimalusi, et midagi võiks valesti minna.

Kuid Ali on asjast huvitatud, seega võtab ta ette enesemuutmise - kahekümne esimese sajandi särtsakast naisest saab üheksateistkümnenda sajandi hall hiireke. Ta “astub” ettenähtud kohta, märgistab selle, uurib talle esitatud ülesannet, läheb tagasi saabumise kohta … kuid värav ei avane.

Samas kui Ali on kinni Victoria ajastus, hakkab tänases päevas ta poeg muretsema, et ta pole ammu emast midagi kuulnud. Ja mida teeb politsei? Nagu arvata võibki, süüdistavad nad inimese kadumises tema kõige lähedasemat. Seega peavad Ali kolleegid leidma võimaluse, kuidas teda tagasi tuua, enne kui halenaljakas olukord muutub ohtlikuks.

Aga ega Ali ei seisa siis lihtsalt oodates “värava” juures. Jah, ta käib seal iga päev kindlal kellaajal, kuid muu aja veedab ta uurides täpsemalt, mis on selle külmunud kuriteo taga, kes on need “Kollektorid”, mida ta peaks tegama, kui ta ei saagi tagasi tulla, tegevusetult ta igatahes ei istu.

Ja see kõik on alles algus. See sissejuhatus uude sarja on vägagi kaasakiskuv lugu. Kuna siin on koos kriminaalne põnevik, ajarändmaine ning ajalugu, siis need kolm moodustavad vägagi nauditava loo, milles on potentsiaali kasvada suurepäraseks sarjaks. Seda võiks iseloomustada umbes nii, et võtke “Võõramaalase” sari, eemaldage armastuslugu, tooge tegevus Londonisse sajandi võrra meile lähemale ja  ja lisage kriminaalne juhtum. Siin on põnevust, huumorit, ootamatust. Mõnus lugemine.

Sinu teine elu algab siis, kui sa mõistad, et sul ongi neid ainult üks

Raamat: Ta deuxième vie commence quand tu comprends que tu n'en as qu'une by Leigh Bardugo (2023) Raphaëlle Giordano, tõlge Margot Endjärv Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/41012541-sinu-teine-elu-algab-siis-kui-sa-m-istad-et-sul-ongi-neid-ainult-ks 

Rutiinsus on hingehäda, mis puudutab maailmas üha enamaid inimesi, eriti läänemaailmas. Sümptomid on peaaegu alati ühesugused: motivatsiooni langus, krooniline nukrus, selgete sihtide ja orientiiride kaotus; raske on tunda end õnnelikuna, hoolimata materiaalsete asjade küllusest, illusioonide purunemine, väsimus…

See raamat on eelkõige abivahend õigete hoiakute loomiseks elus enda ja maailma suhtes, aga ka haarav romaan. Me näeme, kuidas peategelane Camille sisemiselt muutub, kuidas ta iseenda, oma hirmude ja kahtluste üle võidu saavutab. Camille’l on pealtnäha olemas kõik, et olla õnnelik, ent ometi valdab teda tunne, et õnn libiseb käest. Ta tahaks nii väga tunda end taas rõõmsa ja õnnelikuna. Kui rutinoloog Claude teeb talle ettepaneku aidata tal selleni jõuda, ei kõhkle Camille kaua ja soostub. Üllatavate, loominguliste ja mõtterikaste kogemuste kaudu muudab ta sammhaaval oma elu ja asub ellu viima oma unistusi…

Self Help, Fiction

See raamat on üks huvitav kooslus eneseabist ja fantaasiast. See on nagu see teine väga populaarne eneseabi raamat, mille pealkirja ma ei suuda meenutada, kuid kus on juttu pudelikaeladest :) 

Raamat, mis ilmselt võib mõnele tõeliselt kasulik olla, andes neile kätte need niidiotsad, mis viiksid lugeja igapäeva rutiinist välja ja äkki isegi lükkaks täiesti uuele teele elus. Kuid samas, kuna selle eneseabi tarkuse ümber on kirjutatud võrdlemisi reaalne ja kaasakiskuv lugu, võib mõni sellest hoopis masendusse sattuda, sest temal pole võimalik oma hetke tööd/elu seljataha jätta ja uue eluga alustada. 

Pealkiri on küll, et meil on vaid üks elu, kuid selles raamatus antakse näpunäiteid, kuidas välja rabeleda elust, mis meile rahuldust ei paku, seega juhatatakse kuidas alustada uut elu. Samas, juba julgus tunnistada, et hetke elu ei tööta ja midagi tuleb muuta, on pool võitu, kuid täiesti uut elu ei pea kõik alustama, piisab ka olemasolevas muudatuste tegemisest. Ning kuigi raamatust jääb mulje, et alati tuleb unistustele järgneda, siis tuleb ka endale tunnistada, et kõiki unistusi pole võimalik täide viia ja unistuste täitmine ei tähenda alati õnnelikku lõppu. Unistustega tuleb olla sama ettevaatlik kui haldjale soovide esitamisega - ole sõnastusega ettevaatlik, või saad sa hobusepildiga seljakoti asemel hobuse, millel on seljakott seljas.

Ühesõnaga, nagu eneseabi raamatutega ikka, kui vaja on, siis on sellest abi, kui aga sa ei tunne vajadust oma elu muuta, siis pole mõtet seda ka muuta vaid selle pärast, et raamatut lugedes tundub sulle, et võiks ju ka proovida. Seda raamatut võib ka väga vabalt lugeda kui head ilukirjandust.

Udu

 Raamat: Rof (Hidden Iceland #3) by Ragnar Jónasson, tõlge Piret Lemetti (2023) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/199853838-udu 

1987. aastal, veidi enne jõulupühi, leiavad Islandil aset kolm kohutavat sündmust, mida esmapilgul keegi poleks seostada osanud.

Ehk poleks pidanud uurija Hulda Hermannsdóttir juba järgmise aasta veebruaris oma ametipostile Reykjavíki kriminaalpolitseis naasma. Ta peab jätkama möödunud aasta sügisel Islandil matkates kaduma läinud tüdruku juhtumi uurimist. Hulda seisukohast on tegu raske juurdlusega, kuna ta pole veel toibunud isiklikust tragöödiast, mis sai alguse tema enda teismelise tütre Dimma endassetõmbumisest ja tõi kaasa võõrandumise abikaasa Jónist. Hulda arvab, et neiu kadumise juhtumis ei tasu õnneliku lahendust loota.

Enne pühi avavad Erla ja Einar, üksildases talus elav abielupaar, ukse Leó-nimelisele mehele, kes väidab end olevat lumetormis jahiseltskonna teistest liikmetest lahku läinud. Talvine tuisk ei lase Leól lahkuda ja iga mööduva tunniga avastab Erla tema loos uusi vasturääkivusi. Kes on ta tegelikult, miks ta nende muust maailmast ära lõigatud majja tuli ja mis plaane ta haub?

Mystery, Crime, Thriller

Hulda raamatute kolmas osa siis, mis toimub siis Saare ja Pimeduse vahel. Ta on endiselt peres aset leidnud traagiliste sündmuste kütkes aga kes siis ei teaks, et parim ellu tagasi pöördumise viis on sukelduda töösse, mis Hulda puhul on teiste tragöödiatega tegelemine.

Seekord on siis tegu kaduma läinud tüdruku juhtumiga. Politsei uuris juhtumid esialgu, kuid siis jäljed kadusid ja nad tõstsid juhtumi lootusetute hulka. Hulda võtab selle välja, sest miski muu sunnib teda loole uuesti otsa vaatama.

Samal ajal toimuvad aga sündmused, mille oleks saanud ära hoida, kui politsei oleks algusest peale sama tähelepanelikud olnud kui nüüd on Hulda.

Igatahes oskab Jónasson selle õudusunenäolise juhtumiga lugeja sündmustesse mässida ja ei lase neid sealt ennem välja kui kõik killud on paika pandud, kõik õudused valguse kätte tiritud ja lumetorm on lõppenud.

Loed seda ja hakkad kahtlema, kas näed ise väga elavat und või oled sattunud kellegi teise unenäkku, kus tuleb silmi pingutada, et läbi tuisu näha ning mälus sorbrada, et leida olnust see hetk, kui sina või see keegi teine valele teele astus.

Väga hästi üles ehitatud psühholoogiline põnevik, mis ei lase lahti ennem, kui oled viimase lehe keeranud.

Bride

Raamat: Bride (Bride #1) by Ali Hazelwood (2024) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/205953549-bride 

Misery Lark, võimuka vampiiride edela nõukogu liikme ainus tütar, on taas põlu alla pandud. Tema päevad elada inimeste keskel on läbi. Teda on kutsutud kinni pidama ajaloolisest rahukokkuleppest vampiiride ja nende surmavaenlaste libahuntide vahel, ning tal muud võimalust kui alistuda ning olla elav tagatis. Jälle.

Libahundid on halastamatud ja etteaimamatud ning nende alfa Lowe Moreland pole sugugi erand. Ta juhib oma karja kõigutamatu autoriteediga, kuid samas õiglaselt. Ning vastupidiselt vampiiri nõukogule, pole tal tundeid. Sellest, kuidas ta jälgib igat Misery liigutust, võib järeldada, et ta ei usalda teda. Kui Lowe vaid teaks, kui õiged tema kahtlused on …

Sest Miseryl on oma põhjused, mis ma selle mugavusabieluga leppis. Põhjused, mis pole sugugi eotud poliitika või liitudega ning igati seotud sellega, millest ta tõsiselt hoolib. Ning Misery on valmis milleks iganes, et saada tagasi oma ellu, isegi kui see tähendab elamist üksinda libahuntide territooriumil … koos hundiga.

Fantasy, Paranormal, Romance

Ali Hazelwood oskab kirjutada suurepäraseid raamatuid vaenlastest armastajateks teemadel ja eran pole ka see paranormaalne lugu. 

Kui te olete kunagi lugenud Patricia Briggsi Alpha and Omega sarja, siis tuleb teile see Misery ja Lowe lugu võibolla tuttav ette, kuigi neid ei ühenda miski muu, kui et õhustik on sama ja ka peategelaste vaheline keemia, just see on see, mis annab sama tunde. Samas meenutab see ka Lara Adriani Midnight Breed sarja või Eileen Wilksi World of the Lupi sarja.

Misery on kord juba olnud erinevate liikide vahelise liidu tagatise pantvang, kuid siis oli ta laps ja ta oli saadetud elama inimeste juurde. Talle sobis see vahetus, sest ta vanematel polnud nagunii tema jaoks kunagi aega, kuid inimeste juures sai ta teeselda, et kõik on kõige paremas korras. Ta elu oli selline nagu teda tahtis, ka pärast seda kui tema aeg ümber sai jäi ta sinna maailma, kuid nüüd kasutatakse teda taas ära ja seekord ei ole talle need muutused nii meeltmööda, isegi kui ta väliselt olukorraga lepib.

See oleks nagu “Kuidas kutist 10 päevaga lahti saada” paranormaalne versioon. Misery katsetab Lowe kannatlikust nii kuis jaksab ja Lowe püüab ta elu mugavaks teha nii nagu on tema võimuses. Nad kumbki ei taha olla selles olukorras, kuid poliitika ja traditsioonid sunnivad neid.

Sisisemisest ja urisemisest saab tasapisi ühine nurrumine kuid see muutub sõjahüüuks kui nende rahumeelsesse pesasse tungivad välised jõud ja neid kahte ei peata miski kui nad tahavad kokku saada, ilmselgelt ei osanud kurjad jõud sellega arvestada.

Siin on alilikku huumorit, särisevat dialoogi ning aeglaselt tuld võtvaid tundeid. Uus osa on ilmumas ja ka seda tuleb lugeda.

Storm of Ink and Blood

Raamat: Storm of Ink and Blood (The Nightfire Quartet #3) by Nisha J. Tuli (2024)  Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/215574505-storm-of-ink-and-blood 

Zarya veenides voolab tume maagia - maagia mis võib päästa palju elusid … või hävitada maailma.

Zarya on Rabini pettusest löödud, ning vannub, et ei mõtle talle enam kunagi. Ohtlikus linnas Ishaan ühineb ta iidse vabadusvõitlusega.

Ishaan on vastuolude linn. Ülikud ja õpetlased elavad luksuses. Kuid tuhanded vanshaj töötajad on sündinud maagiaga mõjutatud orjusesse - karituseks ammu unustatud kuriteo eest.

Zaryaon raevus ning samuti on ta ka kindel, et vanshajid on seotud tema oma keelatud maagiaga. Ta ühineb vabaduse eest võitlejatega ning koos Yaseniga asuvad nad võitlusesse.

Ühel ohtlikul haarangul satub Zarya lahendusele, mis võiks vanshajid igaveseks vabastada. Kuid selleks, et seda kasutada, peab ta kasutama võimu, mis võib ta enda hävitada.

Vaid üks isik võiks anda Zaryale jõudu, et ta suudaks oma saatuseni jõuda. Just see, kes sütisas ta maagia. Kes toob talle rohkem rahuldust ning rohkem valu kui keegi teine. Viimane inimene, keda ta praegu näha tahaks. Rabin.

Fantasy, Romance

Selles raamatus astub siis Zarya veel ühe sammu selle poole, et kasutada kogu maagiat, mis on tema sees peidus. Seni ei tea ju enamus inimesi, kellega ta suhtleb, milleks ta tegelikult võimeline on. Ega ta isegi seda täpselt ei tea ja see mida ta ei tea, tekitab temas hirmu.

Kui ta ühineb vanshajide vabastajatega, adub ta üha enam, et ta on nendega ja nende ajalooga seotud. Vanshajide lood räägivad maagiast, mis on väga sarnane tema omale ja ka põhjused, miks nad on orjusesse määratud, tunduvad vägagi sarnased sellel, mida tema kõige rohkem kardab, kui ta liialt sügavale oma maagiasse läheb.

Seega hakkabki ta uurima, kas oleks võimalust vabastada vanshajid sellest maagilisest tatoveeringust ümber kaela, mis sunnitakse neile peale niipea, kui nad on sündinud.

Väiksed sammud, üks täht tähe haaval, üks tindi tilk tilga haaval, kuni ta mõistab, et temast ei piisa, tal on vaja võimendit, mis aitaks tal tilk muuta jõeks, täht linnuteeks ja sammud marsiks.

Zarya pöördub abi saamiseks sinna, kuhu ta süda teda nagunii tõmbab, vahet pole, kui väga ta püüab vastu võidelda. Järgnev on maagiline tants, millest võidavad paljud, nii lugejad kui ka orjad, kes ootavad oma vabadust.

Kolmas osa pakub taas kord suurepärast uusversiooni vanadest müütidest, sütitavat kirge ja kaasakiskuvat põnevust. Seda on täiesti nauditav kuulata.