Pariis 1891. Juba lapsena unistas Marie sellest, et saaks oma Venemaa okupatsiooni all ägavalt Poola kodumaalt minema pääseda. Nüüd, kakskümmend aastat hiljem see unistus täitub: Mariele avaneb võimalus õppida Sorbonne’i ülikoolis. Selle eest pidi ta kõvasti võitlema, sest naist ei nähta teaduse maailmas just meelsasti. Kuid Marie teadis, mida ta tahab. Hoolimata tagakiusamistest tormab ta ülepeakaela uurimistöösse – ja ellu. Kui ta kohtab sarmikat füüsikut Pierre Curie’d, on tema õnn täiuslik. Pierre’ist saab tema suur armastus, armastus, mis otsib omasugust. Pierre’iga koos saavutab ta pöördelise tähtsusega edu. Kuid hind selle eest on kõrge, ja Marie ei aima, millised traagilised saatuselöögid elul talle veel varuks on.
Teadlane, mässaja, armastaja – lugu ainulaadsest naisest, kes muutis maailma.
Biography, History
See polnud kohe üldse see lugu mida ma oodanud oleks. Ma ootasin lugu teadmistehuvilisest noorest neiust, kes teeb läbi rasked katsumused, et jõuda sinnani, et teda tunnustatakse tema panuse eest teaduse arendamisesse. Jah ma tean, et selle kõige taga oli ta ikkagi naine, kuid see kuidas teda oli kujutatud, häiris mind tõsiselt. Ilmselgelt on soovinud autor teda rohkem inimlikuna kujutada, kuid kas selleks oli vaja temast tõesti teha armunud teismeliste musternäidist, see ei sobi minu ettekujutuses mitte üks raas selle inimesega, kelle kohta ma olen näinud mitmeid dokumentaale ja lugenud artikleid ja tutvustusi. Samas, ta tütar on selle raamatu heaks kiitnud.
Et siis, jah, siin on oma head ja huvitavad küljed, aga see liigne emotsionaalsus ja keskendumine armastusele oli minu jaoks väga vale. Isegi kui lugeda raamatu lõpus lühikokkuvõtet autori ja tema laste elust, ei kuma sealt mitte kuidagi läbi, et tegu oli sellise naisega nagu teda raamatus kujutatakse, vaid ta oli ikkagi range ja sihikindla teadlasega.
Ju see pole siis minu sari.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar