2020

Artemiz's 2021 book montage

The Book of Life
Tappev külm


Artemiz's favorite books »

teisipäev, 31. detsember 2013

The Lives She Left Behind

Raamat: The Lives She Left Behind by James Long (2011)
Hinne: A
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/15723902-the-lives-she-left-behind

Ühes Somerseti külas räägib poiss vanale õpetajale asju, mida ta teada ei tohiks. Poiss meenutab Michale Martinile asju, mida mees on püüdnud kogu hingest unustada – ja peagi toob poiss talle ka pahandusi kaela. Sellel ajal kui Martin peab taas kord oma minevikuga silmitsi seisma tulevad Pen Selwood külakesse kolm tüdrukut, kellest üks tuleb sinna, kuna tema instinktid käsevad tal leida Ferney nimeline mees. Tüdruku sealolek elustab taas igavese armastuse, instinkti mida ei ole võimalik murda, vaatamta valule ning ohule mida see neid ümbritsevatele tuua võib ...
Romance, Drama, History

James Longi eelmine ilukirjanduslik raamat Ferney on saanud nüüd järje.
Kui teile meeldivad Barbara Erskine raamatud või Diana Gabaldoni raamatud, siis meeldivad teile kindlasti ka need kaks raamatut.

Tegu on üle mitme mitme, mitme eluaja vastupidava amastuslooga. 13 sajandit tagasi surid kaks noort (kohalik külaneiu ja sissetungija). Kuid enne kui nad surid jõudsid nad armuda ja surma tõi neile oda, mis neist mõlemist läbi lendas ja neid kivi külge naelutas. Pärast seda surma, mis oli täis hirmu ja armastust sünnivad nad uuesti, mäletades oma ellmisid elusid ja otsivad taas üksteist üles. Niikaua kuni inimesed ei liikunud veel palju ringi, elades ühes külakeses kogu oma elu, sündisid nad alati samas kohas, üksteise lähistel (kord ka samas peres). Kui inimkond hakkas kasutama hobuseid ja rohkem ringi liikuma, oli võimalus suurem, et uues elus tuli Ferneyl ja Gallyl üksteist otsida ja vanade elude meenutamine polnud enam nii kerge. Kuid nad siiski leidsid üksteist ja kõik olnu meenus. Ja kui tulid autod ... siiani oli neil alati õnnestunud sündida õigesse kehasse ja võrdlemisi lähestikku, kuid nüüd ....

Ferney raamatus ilmneb, et Gally on kunagi sündinud ka mehena, ning see ajas ta peaaegu hulluks. Eelviimane Gally sündis kaugel Pen Sellwood külast ning ka see kaugus oli talle väga raske, kuid saatuse sõrme lükke tulemusena satub ta siiski Pen Sellwoody, ostab nende vana maja ja alustab uut elu. Kuid Ferney on vana. Nad kahekesi aitavad üksteist – Ferney Gallyl meenutada, kes ta tegelikult on ja Gally Fereneil tuleva surmaga leppida – kuid Gally on abielus kellegi teisega, Michael Martiniga ja neil on sündimas laps.

Ferney sureb ja Gallyl sünnib tütar. Kui Rose on kahe aastane selgub aga et ...

Järgmises raamatus on juttu kahest noorest, kellest üks on tütarlaps Jo, kelle ema on kindel, et ta tütar on vaimuhaige, kuna ta räägib pidevalt oma kujuteldatava sõbraga ja seega laseb ta arstil tüdrukule rahusteid kirjutada. Teine peategelane on noormees nimega Luke. Nad elavad üksteisest vägagi kaugel.

Ühel suvel kui noored on mõlemad saanud kuusteist, läheb Jo koos oma sõbrannadega arheoloogilistele väljakaevamistele. Peaaegu mitte kusagilt sajab neile kaela (sõna otseses mõttes) üks noormees. Jo sõbrannad on lasknud tal unustada, et ta peab tablette võtma ja seega saab Jo kujuteldatav sõbranna (Gally) taas temaga rääkima hakata. Kukkumise tagajärjel hakkab ka Luke meenutama asju, mida ta varem ei teadnud.

Üks väljakaevamisel abi olevatest õpetajatest on Michale Martin, vanem õpetaja kes on kuusteist aastat tagasi kaotanud oma abikaasa ja tütre, kuid kes loodab endiselt, et kui see mida ta naine talle rääkis, kui nad kolisid Pen Selwoodi külla, on tõsi, siis tuleb ta naine peagi tema juurde tagasi.

Väljakaevamised peatatakse ja tüdrukud otsustavad mitte tagasi koju minna vaid minna ümbruskonda uurima. Jo lihtsalt tunneb vajadust minna Pen Selwoodi külla, kuid ta ei saa seda oma sõbrannadele öelda, seega on ta nõus minema koos nendega väiksele tuurile, juhtides neid tasakesi õigesse suunda. 
 
Lukele meenub üha rohkem, kuid mis talle ei meenu on ta nimi. 
 
Kui Luke leiab oma päris nime ja Jo oma, siis on vaid aja küsimus kui noored kohtuvad ja ... kuid tänapäeva maailmas pole kerge olla teistsugune, kui teistsugune olemine tähendab seda, et kõik sind ümbritsevad püüavad sind „normaalseks“ muuta ja sind ümbritsevad ei usus sind, kui sinu räägitu ei ühti sellega, mida nad siiani meie elust on teadnud.

Lugedes seda raamatut naersin ma vahepeal ikka päris kõvasti. Nimel satuvad tüdrukud teel Pen Sellwoody ühel hommikul põllul kokku Eestist pärit traktoristiga, kes on tulnud põldu väetama. Tal pole just kõige parem inglise keel, kuid ta oskab öelda „Need prey.“ Tüdrukud saavad aru, et tal on vaja palvetada (need pray) ja mõtlevad, et lollakas eestlane, imelike usukommetega, vajab kogu põldu ja traktorit selleks et palvetada. Kuid mina, kes ma olen harjunud lugema vahel tiba vigast teksti, siis minu aju luges kohe algusest peale õieti „Need sprey.“ ja ei mõistnud, miks tüdrukud mingist palvetamisest sonivad :) alles siis kui ma tagasi lehe keerasin ja uuesti lugesin nägin ma oma viga :). Üks kahest, kas eestlaste ajud töötavad ühtemoodi või siis olen ma tõesti nii harjunud väikestest tähevigadest üle vaatama, et loed automaatselt teksti õieti.
 
Need kaks raamatut on ühed uskumatult kaasakiskuvad, üsnagi segadust tekitavad ja fantastilised raamatud. Kui ükskõik kumb neist teile kätte peaks sattuma, lugege kindlasti!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar