Raamat: Why Earls Fall in Love (Wicked Widows #2) by
Manda Collins (2014)
Hinne: D
Ühiskond sünnitab tihtipeale
imelikke voodikaaslasi – ning veelgi imelikumaid kihlatuid …
KAS SEE ON LUBADUS ROMAANIKS?
Noor lesk Georgina Mowbray kohaneb oma rolliga Leedi Russeli
saatjadaamina päris hästi – seda kuni Leedi vennapoeg Dominic, Conistoni
hertsog tuleb oma tädile Bathi külla. Georgina on alati pidanud teda
pealiskaudseks ning liiga libedaks ning ta usaldab meest täpselt sama palju kui
ta usaldab enamus mehi … ühesõnaga, mitte üldse. Kuid Con osutub palju
huvitavamaks kui ta mäletab – ning täiesti vastupandamatuks …
VÕI SIIS LUBADUS KIREKS?
Kena ja praktiline Georgie pole üldsegi seda tüüpi naine keda Con
tavaliselt püüdnud on – eriti kui naine osutub tema võlude suhtes pimedaks. Kuid
Coni vana tädi kiindumus Georiesse tekitab Conis soovi vähemalt püüda olla
viisakas … samas aegajal lihtsalt lõbu pärast flirtides. Kuid asjad võtavad hoopis
teise pöörde kui Georgie õnnetu mineviku ohtlik tegelane ilmub taas
päevavalgele ning ähvardab Georgie elu. Con on valmis milleks iganes, et vaid
Georgiet päästa. Ning kui ta suudab Georgiele selle käigus tõestada, et mitte
kõik mehed pole tüütas, võib tal õnnestuda ka Georgiet igavesti oma käte vahel
hoida …
History, Romance,
Tegemist on siis sarja Wicked Widows teise raamatuga, esimest Why Dukes
Say I Do lugesin ma möödunud aastal.
Seekord on siis käsil Ormondi hertsogi surma juures viibinud kolmest
naisest teise lugu. Peaosas/piinatav on Georgie – õdede Perdita ja Isabella
sõbranna, kes oli abielus vägivaldse sõduriga, kes sai surma Waterloo lahingus,
ning Georgie oli see kes Ormondi Hersogile kuuli rindu kihutas vaid paar hetke
enne seda kui mees kukkus kirjanoa otsa, mis tabas täpselt samasse kohta.
Nüüd on siis Georgie juba kuus kuud olnud tööl Leedi Russeli
saatjadaamina. Nüüd on tulemas Leedi sünnipäev, kutsub ta kogu oma suguvõsa
kokku.
Perdita endine kihlatu Lord Coniston on ka külaliste seas (lubage mul
märkida, et Ormond suri umbes aasta tagasi, selle aja jooksul jõudis Perdita
juba kihluda ja ka kihluse katkestada). Ühesõnaga, nüüd siis pöörab Con oma
pilgud Georgie poole ja noor lesk on vägagi valmis oma rüppe tema jaoks avama.
Kuid tundub Georgiele et ta näeb oma magamistoa aknast all pargis
seismas oma endist abikaasat ja seega peksab Con vastu rinda (me Tarsan you Jane
stiilis) ja asub Georgiet kaitsma. Samas ilmuvad välja ka paar teist Georgie
endist kaaslast sõjaväelaagri ajalt, paar teist sõjaleske, kellest ühe
avastavad nad koos selle arvatava surnud abikaasaga – kes oli hoopis abikaasa
poolvend, kellest keegi, peale selle pahari loomulikult – ja teine oli olnud
suhtes Georgie kadunud abikaasaga mitte ainult voodis.
No nagu ikka, üks imelik kriminaalne segadus.
Üleüldse oli tegu ühe väga halvasti kirjutatud ja ülesehitatud looga –
palju asju oli ajalises nihkes, palju asju rääkisid üksteisele vastu, õhku
visati uudiskilde, lubadusega hiljem seletada, kuid seletus jäigi tulemata ja
kurjam jälgis/leidis oma ohvreid nagu ta oleks neid jälginud Twitterist või
drooni abil.
Ma naersin seda raamatut lugedes palju aga mitte selle pärast et lugu
oleks naljakas olnud, ei olnud, absurdne oli ja naerda oli kergem kui kisada.
Kohe väga väga väga nõrk raamat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar