The Mister

Raamat: The Mister by E.L. James (2019)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/43696048-the-mister 

London, aasta 2019. Maxim Trevelyani elu on olnud lihtne. Oma hea välimusega, aristokraatlike sidemetega ja rahaga, pole tal kunagi olnud vaja töötada ja ta ei veeda pea ühtki ööd voodis üksi. Kuid kõik see muutub, kui perekonda tabab õnnetus ja Maxim pärib oma perekonna tiitli, rikkuse, kinnisvara ning sellega kaasnevad kohustused. See on roll, milleks teda valmistatud pole ning tal on raske seda omaks võtta.

Kuid kõige suuremaks väljakutseks osutub ootamatu kirega võitlemine, kui ta kohtub noore salapärase noore naisega, kes on hiljuti Inglismaale saabunud ning tal pole kaasas midagi muud kui ohtlik ning problemaatiline minevik. Enesessetõmbunud, ilus ning muusikaliselt andekas on ta Maximi jaoks ahvatlev saladus ja Maximi igatsus süveneb kireks, mida ta kunagi varem kogenud pole, ning millele ta nime anda ei julge. Kuid kes on Alessia Demachi? Kas MAxim suudab teda kaitsta kurjuse eest, mis Alessiat ähvardab? Ja mida Alessia teeb, kui ta saab teada, et ka Maximil on tema ees saladusi?

Romance, Erotica,

Enne kui The Mister tõlgitud saab, mõtlesin et loeks ta originaalis läbi, lootuses et äkki on autor uue loo kirjutamisel rohkem vaeva näinud ja ei keskendu vaid panule. Tõsi, ei keskendunud ainult panule, ja polnud ka ühtki piitsa, ega punast õuduste tuba.

Põhimõtteliselt võiks seda iseloomustada nii – klassikaline ajalooline armastusromaan tänapäevases kuues ja nimi võiks tal olla näiteks „Lordi võõramaine mõrsja“ või „Värske lordi sobimatu pruut“ või siis „Lord ja musikaalne kammerneitsi“.

Peategelaseteks on Maxim, verivärske lord, kes on vaid paar nädalat tagasi matnud oma venna ja nüüd veedab oma öid kas juhusliku kaunitariga ööklubist või siis venna lesega. Ta on siiani olnud modell ja DJ, kuid nüüd peab ta lordi ülesanded üle võtma. Tema Londoni korteris käib kaks korda nädalas koristaja, selline tähelepandamatu tegelane, poolatarist vanaproua, kuid nüüd äkki avastab ta tema asemel hoopis kenakese albaanlanna, kes on vaikne nagu hiireke, kuid Maximile mõjub ta kui välgulöök ja ainus millest ta mõelda suudab on see, mida ta temaga voodis teha tahaks.

Alessia tuli Inglismaale, et põgeneda kodus ootavast, kuid Inglismaale jõudes sattus ta veelgi hullemasse olukorda. Ta oli õigel hetkel tähelepanelik ning tal õnnestus põgeneda. Pärast pikka kõndimist jõudis ta Londonisse ema tuttava juurde, kes saab talle koristajakoha rikka noormehe juures, mister Maximi juures. Alessia kirg on muusika, ta mängib klaverit ja ta näeb noote värvidena. Kuid tema röövijad leiavad ta asukoha ning tulevad talle järele.

Maxim võtab Alessia kaasa ja viib ta oma valdustes asuvasse puhkemajja. Selleks hetkeks on pool raamatut läbi ja läbi on ka nende kahe lõppematu sisemonoloog „Ma armastan teda, kas ta minust ka samamoodi mõtleb“. Seega jõutakse voodisse ja siis ei väljuta sealt niipeagi. Kuid otse loomulikult jõuavad probleemid neile ka sinna järgi, kuid paharid tehakse kiiresti kahjutuks ja siis saab Alessia teada Maximi „saladuse“ kuid ÕNNEKS ei sarnane ta siin tüüpiliste ajalooliste lugude kangelannadega ja ta ei näe selles „saladuses“ ületamatut probleemi.

Kuid probleemid tekivad siis kui nad on tagasi Londonis ja Alessia jääb vahele oma suurimale PROBLEEMILE. Jätkub kiire autosõit mööda Euroopa kiirteid ja paar lühikest lennureisi Albaaniasse, linnakesse nimega Kukësi.

Seda nime Kukësi leiab tekstist iga natukese aja takka Ja Albaania lipul kujutatud kahe peaga kotkast mainitakse ka üle peatüki (Albaania lipp pole ainus koht kus on kahe peaga kotkas, kuid sellest raamatust jääb mulje, et ühelgi teisel riigil pole seda vapilindu) ning üleüldse on Albaaniast maalitud pilt kui keskaegse kultuuriga linnakesest, kus valitsevaks usuks on moslem ning naised on meeste omanduses. Kuigi Alessia olevat õppinud ülikoolis inglise keele õpetajaks, siis tema kasutatavast kõnest seda küll aru saada ei ole. Alessiale on antud selline jabur allaheitlik iseloom ning Albaaniale on antud sellise tagurliku inimvaenuliku riigi ilme. Mis mind veel selle raamatu juures häiris, et siia on sisse kirjutatud päris mitu huvitavat kõrvallugu, mis ei leia mingit lahendust, vaid lihtsalt jutt sellel teemal lõppeb. Et siis 503 lehekülge jaburat instalust armastuslugu, mis oma olemuselt on arhailine ja millesse on ka kokku kirjutatud kaasaeg ja keskaeg kultuuride erinevusena.

No ei olnud hea lugemine.