Raamat: Bride (Bride #1) by Ali Hazelwood (2024) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/205953549-bride
Misery Lark, võimuka vampiiride edela nõukogu liikme ainus tütar, on taas põlu alla pandud. Tema päevad elada inimeste keskel on läbi. Teda on kutsutud kinni pidama ajaloolisest rahukokkuleppest vampiiride ja nende surmavaenlaste libahuntide vahel, ning tal muud võimalust kui alistuda ning olla elav tagatis. Jälle.
Libahundid on halastamatud ja etteaimamatud ning nende alfa Lowe Moreland pole sugugi erand. Ta juhib oma karja kõigutamatu autoriteediga, kuid samas õiglaselt. Ning vastupidiselt vampiiri nõukogule, pole tal tundeid. Sellest, kuidas ta jälgib igat Misery liigutust, võib järeldada, et ta ei usalda teda. Kui Lowe vaid teaks, kui õiged tema kahtlused on …
Sest Miseryl on oma põhjused, mis ma selle mugavusabieluga leppis. Põhjused, mis pole sugugi eotud poliitika või liitudega ning igati seotud sellega, millest ta tõsiselt hoolib. Ning Misery on valmis milleks iganes, et saada tagasi oma ellu, isegi kui see tähendab elamist üksinda libahuntide territooriumil … koos hundiga.
Fantasy, Paranormal, Romance
Ali Hazelwood oskab kirjutada suurepäraseid raamatuid vaenlastest armastajateks teemadel ja eran pole ka see paranormaalne lugu.
Kui te olete kunagi lugenud Patricia Briggsi Alpha and Omega sarja, siis tuleb teile see Misery ja Lowe lugu võibolla tuttav ette, kuigi neid ei ühenda miski muu, kui et õhustik on sama ja ka peategelaste vaheline keemia, just see on see, mis annab sama tunde. Samas meenutab see ka Lara Adriani Midnight Breed sarja või Eileen Wilksi World of the Lupi sarja.
Misery on kord juba olnud erinevate liikide vahelise liidu tagatise pantvang, kuid siis oli ta laps ja ta oli saadetud elama inimeste juurde. Talle sobis see vahetus, sest ta vanematel polnud nagunii tema jaoks kunagi aega, kuid inimeste juures sai ta teeselda, et kõik on kõige paremas korras. Ta elu oli selline nagu teda tahtis, ka pärast seda kui tema aeg ümber sai jäi ta sinna maailma, kuid nüüd kasutatakse teda taas ära ja seekord ei ole talle need muutused nii meeltmööda, isegi kui ta väliselt olukorraga lepib.
See oleks nagu “Kuidas kutist 10 päevaga lahti saada” paranormaalne versioon. Misery katsetab Lowe kannatlikust nii kuis jaksab ja Lowe püüab ta elu mugavaks teha nii nagu on tema võimuses. Nad kumbki ei taha olla selles olukorras, kuid poliitika ja traditsioonid sunnivad neid.
Sisisemisest ja urisemisest saab tasapisi ühine nurrumine kuid see muutub sõjahüüuks kui nende rahumeelsesse pesasse tungivad välised jõud ja neid kahte ei peata miski kui nad tahavad kokku saada, ilmselgelt ei osanud kurjad jõud sellega arvestada.
Siin on alilikku huumorit, särisevat dialoogi ning aeglaselt tuld võtvaid tundeid. Uus osa on ilmumas ja ka seda tuleb lugeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar