Raamat: Skilsmässan (Perspektivsviten #1) (2022) Moa Herngren, tõlge Kadri Okas Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/202956858-lahutus
Üle kolmekümne aasta abielus olnud Bea ja Niklas elavad Stockholmis mugavat elu. Kuid ühel õhtul, pärast tühist vaidlust, Niklas lahkub. Bea on kindel, et kui mees on maha rahunenud, tuleb ta koju, nii nagu alati. Kuid tunnid mööduvad ja Niklasest pole jälgegi.
Ka järgnevatel päevadel ei võta mees ühendust ja Bea ärritus aina kasvab. Nii lihtsalt ei tehta õnnelikus abielus, kus kasvab kaks teismelist tütart. Isegi kui mehel on keskeakriis, ei tohi niimoodi nurjata nende suvepuhkust. Bea võtab lapsed ja sõidab nendega Niklase pere suvekoju Gotlandil.
Kui selgub, et Niklas on kohtunud kellegi teisega, pööratakse kogu Bea elu pea peale. Mees ei soovi nende ootamatust kriisist rääkida ja nõuab põikpäiselt lahutust. Kuidas ta saab pärast kõiki neid ühiseid aastaid nii ebamõistlikult käituda?
Kuid kas lahutus tuleb tõesti nagu välk selgest taevast? Kas see, kes lahkub, on alati süüdi? Mis peitub pealispinna all?
Family Drama
Seda raamatut tutvustatakse Bea seisukohast, tehes temast kaotaja pool, kuid raamat on nii Niklase kui ka Bea silmade läbi.
Jah, lahutus pole kunagi meeldiv asi ja alati saavad mõlemad pooled haiget, kuid lahutus pidi ju millestki alguse saama, olgu see siis lihtsalt armastuse ja sõpruse lõppemine või saab üks pool aru, et kui ta sellist elu jätkab, nõustub ta kogu oma ülejäänud elu õnnetu olemisega vaid selle nimel, et teine pool oleks õnnelik ja et paati ei kõigutataks.
Bea ja Niklase abielu võib ju väljapoole näida ideaalsena ja õnnelikuna, kuid sees on palju mõrasid ning üks neist keeldub neid nägemast. Jah, see on ju tuntud ütlus, et peres on mees pea ja naine on kael ja et ilma naiseta ei saaks kodus mitte midagi tehtud. See kõik on ju tõsi, kuid on olemas koostöö ja on ka olemas manipuleerimine. Kui üks abielu pooltest teeb kõike vaid selleks, et teine õnnelik oleks ei ole see väga jätkusuutlik.
Nende abielus oligi Niklas vaid see, kes täidab Bea ja tütarde ja ema soove, keegi ei kuula tema soove ja kui ta siis lõpuks oma soovi kõvasti välja ütleb, ei usu teda keegi, pigem fantaseeritakse kokku hoopis teine põhjus, miks ta sellest abielust välja astus.
Ma usun, et raamatut lugema asudes on enamus lugejaid Bea poolel, kuid raamatu lõppedes on ilmselt neid, kes on ka Niklase poolel. Eks seda arvamust mõjutab ka see, millised on teie oma kogemused suhetega.
See oli huvitav, valus ja kaasakiskuv lugu, selline aus põhjamaine peredraama.





















Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar