Sometimes a Rogue

Raamat: Sometimes a Rogue (The Lost Lords #5) by Mary Jo Putney (2013)

Hinne: C+

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/15717068-sometimes-a-rogue

Vahetevahel …

Isegi kõige paremini kasvatatud preilid vajavad vahel seiklusi. Kuid kui väga hästi kasvatatud preili Sarah Clarke-Townsend võtab hetke idee ajel oma raseda kaksiku koha, riskib ta sellega oma enda eluga. Kui need kes plaanisid ta õde röövida avastavad, et nad röövisid hoopis Sarah, maksab ta kindlasti selle eest oma eluga …

Lurjus …

Rob Carmichael on suutnud oma kohutava pere kiuste ellu jääda tänu sellele, et ta on selja keeranud oma pärandile ning temast on saanud edukas Bow Tänava detektiiv, kelle eriliseks andeks on päästa hätta sattunud preilinnasid. Kuid Sarah on üks preilina, kes on valmis kõigeks, mis tema poole saadetakse. Vahet pole, kas ta kihutab hobustega üle Iirimaa, koos oma võluva päästjaga või siis viskub ta oma päästja käte vahele, pakub ta Robile pidevalt väljakutseid.

History Romance, Criminal Mystery

Mõnikord lurjus (mõnikord kangelane) on suurepärane ajalooline armastusromaan, kus on ka natuke kriminaalset müsteeriumi.

Tegelikult oleks siin koos nagu kaks erinevat lugu. Esimene neist on siis lugu Sarahi röövimisest tema sünnitama hakkava kaksikõe asemel. Sellest kuidas Rob satub nagu tellituna olema täpselt õiges kohas õigel ajal, et kihutada oma sõbra (Sarah õe abikaasa) palvel Sarahit päästma. Nende teekond viib neid Iirimaale, kus Rob Sarahile lõpuks järgi jõuab ja ta röövlite sõrmede vahelt päästab. Tuhatnelja ratsutades, elu ohtu pannes, välimust muutes ning loodusjõududega võideldes jõuavad nad lõpuks tagasi Inglismaa rannikule.

Selleks hetkeks on pool raamatut läbi ja algab teine lugu. See on lugu sellest, kuidas Rob ja Sarah on laevahuku tagajärjel sattunud Robi perekonna valdustesse, ning kui nad siis poolsurnutena Robi isa mõisasse jõuavad, selgub, et Rob (keda ta pere on surnuks pidanud) on uus Kellingtoni krahv, sest viimase paari kuu jooksul on surnud nii ta isa kui ka ta vend. Kuna mõlemad mehed on olnud mängusõltlased ja pole mõisast eriti hoolinud, siis on valdused väga halvas olukorras ja raha pole kuskilt võtta. Robi vanaema, kes eeldab et mees on samasugune kui ta isa ja vend, on tema vastu väga okkaline ning ei taha alguses sugugi omaks võtta, et Rob on nüüd uus krahv. Kui siis ka selgub veel, et Robi esimene armastus (kelle ta isa on suure rahasummaga minema saatnud, sest tema poeg ei abiellu ju mingi lihtsa karjapiigaga) oli olnud rase ja Robil on teismeline tütar, on vanaema kohe eriti tige.

Kuid Sarah on nagu Kellingtoni hea ingel, kes suudab kõik omavahel ära lepitada, kes on onu juures üleskasvades saanud korraliku hariduse mõisa- ja majapidamises ja seega oskab Robile väga head nõu anda, ning ühel hetkel mõistab Rob, et tal on vägagi kasulik Sarahiga abielluda.

Kuigi läbi kogu raamatu räägivad/mõtlevad mõlemad, et nad on kogenud suurt armastust ja selle kaotanud, ning neil pole enam armastust, mida kellegiga jagada, kuid mida aeg edasi, seda sügavamalt nad üksteisesse kiinduvad ja lõpuks peavad nad mõlemad endile tunnistama, et tegelikult armastavad nad oma abikaasat kogu südamest.

See oli üks väga hea ajalooline armastuslugu. Siin oli põnevust ja nalja ja romantikat. Kuigi nende kahe vahel särisevad tunded esimesest hetkest saati, ei karga nad kohe voodisse – noh tegelikult kargavad küll, kuid seda mitte seksi pärast, vaid selle pärast, et üksi küünis magada oleks külm – vaid nende tunded kasvavad tasahilju ja aegamööda, ning üksteist igasugustes ohtlikes ja mitte ohtlikes situatsioonides tundma õppides saavad neist esmalt sõbrad, siis elukaaslased ja lõpuks armastajad, kes austavad üksteist, tunnevad üksteise nõrkusi ja tugevusi ning armastavad üksteist igas olukorras.

Kuigi tegu on sarja viienda raamatuga, ei tundud ma kordagi et ma peaksin lugema läbi esimesed neli raamatut, et aru saada, mis toimub. Mul tekkis küll huvi eelmiste raamatute vastu, kuid see raamat seisis väga hästi ka üksinda.

Üks väga hea lugemine!

The Magician King

Raamat: The Magician King (The Magicians #2) by Lev Grossman (2011)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/10079321-the-magician-king

Võlur Kuningas viib Lev Grossman lugeja tagasi Fillorysse, kuhu Brekebillsi lõpetanud on põgenenud igapäevase igava maailma eest, kuid taas kord seatakse neid silmitsi uute kohtutavate väljakutsetega.

Quentin ja tema sõbrad on nüüd Fillory kuningad ja kuningannad, kuid kuninglikus luksuses elades hakkavad päevad ja ööd igavaks muutuma. Pärast üht hommikust jahti võtab aga nende elu vägagi kurjakuulutava pöörde, ning Quentin ning ta vana sõber Julia korrastavad ühe maagilistest laevadest ning asuvad lihtsa ülesandega teele nende kuningriigi äärealadele. Nende lihtne puhkusereis muutub aga seikluseks kui neid kahte saadetakse ilma pikema jututa tagasi kohta kuhu Quentin mingil juhul sattuda ei tahaks: tema vanemate maja ette Chestertonis, Massachusettsis. Ning ainus tee tagasi Fillroysse on läbi Julia imeliku maagia, mida ta õppis kust iganes.

Seekordne lugu on teis maagia pimedasse ning helklevasse südamikku. Lisaks juba tuttavatele tegelastele, tutvustatakse lugejatele ka uut tugevat häält, Juliat, kelle tige geniaalsus on hirmutav.

Fantasy, Adventure, Paranormal, Romance, YA

Niisiis järgmine raamat Võlurite sarjast läbi. Seekordne Võlur Kuningas on väga hea ja huvitav lugu, kuid samas ka tõsiselt vihaleajav lugu.

Tegelikult jookseb siin kaks lugu paralleelselt – Julia ja Quentini lugu.

Julia lugu algab sealt, kus talle hakkab meenuma, et ühel pärastlõunal ta ikka tegelikult ei kirjutanud uurimustööd vaid oli hoopis eksamil Brekebillis. See teadmine keerab ta edasise elu peapeale, sest sellest hetkest saati on maagia ta ainus ja üks mõte – kus seda õppida, kuidas seda õppida, miks tema ei saanud kooli ja miks Quentin sai (see on asi, mis talle kohe eriti närvidele käib). Seega muutubki ta elu mõtteks vaid maagia, ning kui ta siis lõpuks leiabki teisi inimesi, kes on nagu tema ja ta õpib maagia kohta asju mida ta ettegi kujutada ei osanud, mõistab ta lõpuks, et tegelikult on ta kogu see aeg hoopis midagi muud otsinud, kuid siis on juba liiga hilja tagasi pöörata.

Quentin, Eliot, Julia ja Janet on Fillorys juba kaks aastat vägagi mugavat elu elanud, kuid nüüd muutub üks vägagi tühine reis äkki seikluseks, mis võib maksma minna nii Quentini kui ka Julia elu koos kõigi teiste maagiliste ilmadega ning olenditega, kui just ei ilmu üht kangelast, kes ei päästaks neid kõiki.

Mõlemad lood on väga huvitavad ja kaasakiskuvad, ning meenutavad vägagi Narnia Kroonikate kolmanda raamatut/filmi Koiduränduri teekond, seega mis oli siis selles nii vihaleajavat? Raamatu lõpp. See mõistmine, et kangelane on see, kes riskib kõigega, kes kaotab kõik talle kalli, ning kelle ei anta võimalustki nautida oma võidu vilju. Et need, kes isegi ei uskunud kunagi kangelast, kes ei tahtnud isegi minna sinna kus kangelane igatses olla kogu oma elu, võivad jääda sinna ning kangelane peab minema edasi võitlema ja taas ennast tõestama. See pole üldse õiglane! Ma tean, elu polegi õiglane, kuid ikkagi. Seega see viahelajav osa oli osa raamatust ja ilma selleta poleks kolmandat raamatut, kuid see raev mis tekkis lõppu lugedes, oleks maagilises maailmas raamatu põlema pannud.

 Üleüldiselt oli tegu väga hea raamatuga, ning nüüd jõuab lõpuks ka kolmanda osani, mille pärast neid kahte esimest üldse lugema sai hakatud, sest need kes olid juba lugenud kõiki kolme, ütlesid, et need pole üksi seisvad raamatud, neid tuleb kõiki õiges järjekorras lugeda, vastasel juhul ei saa paljustki aru, mida kaugemale lugu läheb. Ja neil on õigus.

Dead Heat

Raamat: Dead Heat (Alpha & Omega #4) by Patricia Briggs (2015)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/18941694-dead-heat

Ükski kord reisivad Charles ja Anna mitte selle pärast, et Charles peab täitma oma isa antud ülesandeid. Seekord on nende reis Arizonasesse puhtalt isiklikel põhjustel, kuna Charles tahab osta Annale tema sünnipäevaks hobust. Või vähemalt selline oli nende esialgne plaan …

Charles ja Anna avastavad peagi, et üks ohtlikest haldjatest on vabaduses, ning ta vahetab inimlapsi koopiate vastu. Haldjate sõda inimkonna vastu on tasapisi tuure üles võtmas -  ning Charles ja Anna on jäänud tulevahetuse ette.

Fantasy, Adventure, Paranormal, Romance, Criminal Mystery

Seekordses Alfa ja Omega loos satuvad Charles ja Anna juhuslikult kriminaalse müsteeriumi peale, kuigi nende esialgne plaan oli lihtsalt minna külla Charlesi vanale sõbrale (ühele ainukesele inimestest sõbrale kes tal on) ja ühtlasi valida ka Annale uus hobune selle sõbra hobusekasvatusest. Kuid selles väikses linnas on juba aastasadu tegutsenud haldjas, keda kutsutakse ka Nukumeistriks, sest ta varastab inimlapsi, jättes vanematele koopia lapsest, hoiab neid pärislapsi enda kütkes aasta ja päeva, riietades neid muinasjututegelasteks. Sedasi ongi aastasadu sealt piirkonnast kaduma läinud palju viieaastaseid, kuid kuna need koopiad on vanemad kas hulluks või lahku ajanud, siis pole ka väga paljud märganud, et nende lapsed on kadunud.

Kuid nüüd, kui Charles uurib üht hoopis teist imelikku juhtumit, satub kogemata selle koopia peale, mis tema küsimise peale pudeneb taas koost algosadeks (paar puuoksa, riideribalad, tilgake lapse verd ja juuksed) hakkavad nad uurima, kes on see haldjas, kes on teinud koopia ja pannud needuse ka Charlesi sõbra miniale.

Seega saavadki nad siis hobuste proovimise vahepeal uurida ka ringkonnas registreeritud lasteröövide ja röövimiskatsete juhtumeid ja muid imelikke paranormaalseid teateid politseile koos FBI ja kohaliku paranormaalsete asjade osakonnaga ning lõpuks nad ka leiavad Nukumeistri ja õnneks õigeaegselt ka tema viimase ohvri.

See oli üks hea klassikaline Briggsi lugu, mis sobib väga hästi Mercy Thompsoni lugude kõrvale.