Stupid By Choice

Raamat: Stupid By Choice by Leighton Summers (2013)

Hinne: C -

Lühikokkuvõte:  http://www.goodreads.com/book/show/17888724-stupid-by-choice

See on lugu Texsase Õliprintsessi seiklustest, kahetsustest ning teekonnast armastuseni …

Melanie St.John on ilus, tark, rikas Texase issitütar kelle isa on julge ning võimukas õliäri jurist, kes aitab Melaniel kasvada kellekski, kellel on teadmised ja võimed. Kuid kui Melanie ülikooli lõpetab ja alustab oma elu rikaste ja kuulsate kohtingute maailmas, suheldes vaid kõrgelt hinnatud „mugava elu“ meestega, reisib ta mööda maailma vaid kallimates kohtades, lootes abielluda ning alustada oma perekonna loomisega. Kuid tema suhted on enamasti katastroofilised ning mõjuvad laastavalt nii tema rahakotile kui ka armastusele. Tema suhted viivad teda nii pilvedesse kui ka kivisesse põhja. Ja et asjad veelgi raskemad oleks, ümbritsevad teda ta metsik vabameelne vanem õde (ning ta õe veelgi vabameelsem ning metsikum eksootiline sõbranna) ning ta oma kaks täiesti vastandliku parimat sõbrannat, ning nad kõik loodavad leida oma Unistuste Printsi – kõik see kokku tekitab võistlusi, seiklusi ning skandaale. Iga Melanie suhe annab talle uue võimaluse uurida üha sügavamalt perekonna, sõpruse, armastuse, intiimsuse, vabaduse, petmise, emaduse ning sisemise tugevuse tähendust.

Drama, „Biography“, Romance

Teate ju, et raamatu ei tohiks kaane järgi hinnata ja raamatute lühikokkuvõtted ei anna tegeliku ülevaadet raamatu sisust.

Käesolev raamat on raamat, mida kaane järgi poleks ma kunagi kätte võtnud. Kuid ma lugesin sisukokkuvõtet ja see tundus huvitav. Ma oleks pidanud jääma oma esialgse mulje juurde!! Kui Goodreads annab raamatu pikkuseks 333 lk, siis 333 lk on ta vaid sel juhul kui need lehed on A4 ja kirja suurus on 8.

Stupid By Choice on siis ühe vaese-rikka-tüdruku lugu. Lugu algab sellega, kuidas ta abikaasa magab järjekordset pohmakat välja ja tema laseb korterisse kolimisfirma, et ta saaks tagasi vanemate koju kolida. Kolimise käigus hakkab ta loomulikult mineviku meenutama – ja jääbki meenutama järgmiseks 60% raamatust. Ja mitte lihtsalt meenutama, vaid meenutama väga üksikasjalikult kuni väiksemagi detailini. Ma tabasin end pidevalt mõttelt – deem sel mehel on ikka sügav uni, et ta suudab nii kaua magada ega kuule, et tema ümber ta elamist kokku pakitakse.

Kui siis see 60% oli lõpuks läbi saanud ja ta oma meenutustega tagasi „argipäeva“ jõuab, läheb raamat edasi juba kui tavaline novell. 

Kui esimeses osas meenutab Melanie oma õnnelikku lapsepõlve, kooliaega. Raskusi õega sammu pidada ülikoolis. Esimesi armumisi, esimesi pettumusi, esimesi ja mitte viimaseid valesti valitud mehi. Kui tagasi reaalsesse aega jõutakse siis räägib ta juba oma olemasoleva elu raksustest, sest vaene-rikas-tüdruk ei saa oma raha kasutada, kuna isa on selle targalt pannud ära, kuni teatud ajani, seega peab ta ise raha teenima, et end ja oma tütart üleval pidada. Kuid vaesele-rikkale-tüdrukule vastavalt raiskab ta ikkagi suuri summasid disainerrõivastele. Noh vähemalt pole ta narkar, selle osa võtavad enda kanda ta mees ja õesõbranna. Lõpuks leiab ka Melanie endale selle õige (võib-olla).

Aga üldiselt jättis see raamat rohkem memuaaride kui ilukirjanduse mulje – selline pikk ja lohisev ja igav. Ma ei suutnud kuidagi selle loo vastu piisavat huvi leida, et ma poleks vahepeal teisi raamatuid lugeda võtnud. Kui ma poleks kirjastusele lubanud, et ma selle raamatu läbi loen, poleks ma seda ilmselt kunagi lõpetanud. Minu jaoks jäi see lugu lihtsalt kaugeks. Ma võrdleks seda Gossip Girli ja Dallase taoliste seebikatega. Mulle see raamat kohe üldse ei meeldinud.