A Little Knowlege

Raamat: A Little Knowlege (The Split Worlds #4) by Emma Newman (02.08.2016)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/29065859-a-little-knowledge

A Little Knowlage on ammu oodatud järg Emma Newmani populaarsele Split World sarjale, kus perekonnad on sajandeid olnud võitluses, et olla meelepärased oma liidritele. Süütuid kaisevad koletised ning kaunitarid pole need, kes nad näivad. The Spilt Worlds on linnlik fantaasia, milles on fantastilist maagiat, kaurjasid haldjaid ning inimesi, kes püüavad lihtsalt rahus tassikest teed juua.

Fantasy, YA, Magic

Kuna mu viimane raamat oli ju mitmest erinevast Londonist, siis pidin ma kohe järgi lugema ka järgmist raamatut, kus on ka mitu Londonit. London tänapäevases inimeste maailmas ja Londonium Teises maailmas, kus elatakse endiselt sügavas keskajas, kus naised on vaid laste sünnitajad ja külalisetele tee pakkujad, ning mehed püüavad meele järgi olla oma perekonna „vaarisale/haldjale/heategijale“.

 

Ma olen sellest sarjast lugenud esimest raamatut, Kahe okka vahel, ja juba see oli selline imelik, põhimõtteliselt mitte midagi ütlev, kuid ma mõtlesin, et äkki uus neljas osa on parem, kuid ei. Mul oli tunne nagu, siis kui ma satun aegajalt Vapraid ja Tõpraid vaatama, et kuigi ma pole vahepeal aastaid mitte ühtki osa näinud, saan ma aru endiselt, mis toimub, kes kellega käib ka kes on kellega juba teab mitmenda lapse saanud. Ma ei tundund mingit puudust sellest, et ma pole vahepealseid raamatuid lugenud, sest selles osas viidati pidevalt möödunule ja seletati mis toimus.

Selles osas on siis Cat ja Will juba abielus, nad on Londoniumi Krahv ja Krahvinna ning Cat kasutab oma uut kõrget positsiooni selleks, et see „keskajas“ elav ühiskond viia 21. sajandi tasemele. Ta ei püüa lihtsalt õrnalt suunata neid õiges suunas, ta suisa püüab neid keskaja riiulilt alla lükata. Ta ei püüagi tutvustada kaasaegseid naiste õigusi vähehaaval, ta peab saama kõik korraga ja kohe. Kuid ega Will ka parem pole. Tema on tegelikult pannud Catile peale armastuse loitsu, et Cat mõtleks, et ta armastab Willi, ning iga väiksemgi saladus mida Will kuuleb ja lubab vaid enda teada hoida, läheb tal kohe teisipidi käiku ta oma poliitilises mängus. Seega üks käitub kui pull portselanipoes ja teine nagu äraandlik tõhk.

Samist on saanud Raua Isand, kuid ta ei suuda endiselt Catist päriselt lahti lasta, aga oma uue positsiooniga on ta ka omandanud mõningad uued võimed, nagu näiteks saab ta purustada kõik haldjate loitsud, kui ta vaid inimest puudutab, seega ei saa nad Catiga isegi mitte kallistada, sest siis purustaks ta Cati abieluloitsu (siis ta veel ei tea teistest tema peale pandud loitsudest).

Max ja tema veesüliti kontrollivad endiselt Bathi, et haldjad ei saaks süütuid röövida või muid koerustükke toime panna ning samas püüavad nad ka hoida saladust, et Mundanuses pole enam ühtki võlurit.

Seega põhimõtteliselt Cat käitub nagu jonniv teismeline, kuna ta ei saa oma tahtmist naiste õiguste osas, kuid samas annab ta oma ideedega väga kergesti alla, kui tema kooskonspiraatorid hakkavad ükshaaval kinni langema; Will mängib kaksikmängu – ta on armastav abikaasa ning lojaalne alluv oma „vaarisale“, kuid kõik mida ta teeb on vaid tema enda kasuks; Sam püüab harjuda oma uue olukorraga ning tema püüdlustega keskkonna päästmises; Max uurib oma isa kadumise lugu ning leiab teistegi kadumiste taga oleva süüdlase ning samas püüab ta hoida ka võlurite puudumist saladuses. Nad kõik nagu töötavad käsikäes, kuid vahel ka üksteise vastu ning neid ümbritsevad püüavad neid kas üksteise vastu pöörata või siis nende nõrkusi ära kasutada.

See oleks võinud olla huvitav lugu, kuid ma lihtsalt ei suutnud kannatada neid peamisi tegelasi ning nende käitumist, ning samuti teemakäike, mis korraks sisse tulid, et siis teisipidi taas unustusse kaduda. See polnud hea lugemine.