Savage Bonds

Raamat: Savage Bonds (The Raven Room #2) by Ana Medeiros (2017)

Hinne: D+

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/25837283-savage-bonds

Ajakirjandustudeng Meridith Dalton on nõuks võtnud oma karjääri alustada Chicago Hiinalinnas oleva Kaarna ruum nimelise illegaalse seksikulbi paljastuslooga.

Kuid Meridith on samuti seotud vägagi oma armukese, Julian Reeve, ihadega, kes on nimetatud klubi täieõiguslik liige ning tutvustab ka Meridithile seksimaailma uusi võimalusi. Kui Meridith avastab asitõendeid, mis tõestavad, et kaks viimati mõrvatud naist on olnud seotud Kaarna ruumiga – ja võib-olla isegi Julianiga – saab ta hoiduda kahe kire vahel valimisest vaid sellega, kui ta leiab tõelise mõrvari.

Meridith pole kindel, keda ta võib usaldada, eriti kui ta hakkab üha lähemale jõudma tapjale ning organiseeritud kuritegelikult võrgule. Kuid millised on tagajärjed sellesse ohtlikusse maailma üha sügavamale minekul?

Mystery, Thriller, Erotica

Kui esimene raamat kõikus seal C ja B vahel, siis see raamat kõigub D ja C vahel, kuid rohkem D, sest iseenesest oli hästi kirjutatud, kuid ei jätnud mulle samasugust head muljet kui esimene raamat.

Seekord siis jätkub lugu sealt, kus Alana õde välja ilmus. Meridith ja Julian varjavad teda politsei ja tema abikaasa eest. Tatiana on Alana kaksikõde, kes on kunagi kasvanud koos Julianiga, kui Julian oli tema ema juures kasulapsena ja tüdrukute ema kasutas Juliani ja oma tütreid väga võikalt ära, kuni Sofial villand sai ja … . Meridith saab oma kasuema paariliselt infot, et nii mõnigi ametlik tahtmatu üledoosi juhtum võib tegelikult olla Kaarna toaga seotud mõrv, sellega seoses hakkab ta uurima, kes on Kaarna toa omanikud ja sellega maalib ta endale seljale suure märklaua. Julian kõigub reaalsuse ja ulmade vahel, tehes tööjuures vigu, läheb Kaarna toas üle piiri, püüab oma käitumist korda saada ja samas ka korraldada asju millega tal ei tohiks olla mingit kokkupuutumist. Tatiana pendeldab Juliani ja Meridithi vahet, peites end oma abikaasa eest ja samas ka mitte hoolides kui keegi teada saab kus ta end peidab. Lisaks sellele veel ka Juliani pojad ja parim sõber ja …

Tegelikult häiris mind selle loo juures see, et see tekitas lugedes mulje, nagu oleks see lihtsalt sunnitult juurde kirjutatud loo alguse ja loo lõpu vahele. Siin jookseb mitu sisuliini, kuid samas ei jõua nad kuhugi välja. Esimese raamatu imelikud suhted ja minu taluvuse piire kompavad seksuaalsed aktid puudusid kas üldse või siis oli neist alles jäänud vaid hale vari. Ka loo kriminaalne pool ei olnud väga hästi üles ehitatud, puudutades natuke ühte teemat sealt ja teist siit ning jagades natuke lugejatele natuke vihjeid ühest või teisest asjast, kuid millegigi ei jõutud eriti kaugele, pigem nagu ma juba ütlesin, oli kõik nagu sisutäiteks kuni jõutakse tõelise looni kolmandas raamatus.

Mõte loo taga võib ju hea olla, kuid sellisel kujul ei tekita ta küll tahtmist kolmandat osa lugeda. Teise osa lugemine eeldab kindlasti, et eelmist osa on hiljuti loetud, sest muidu jääb nii mõnigi asi arusaamatuks.