Barbarite ootel

Raamat: Barbarite ootel by J.M. Coetzee tõlk Enn Soosaar (1980, 1989)

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/20828112-barbarite-ootel

Juba aastakümneid on Kohtunik olnud Impeeriumi ustava alam, juhtides väikse piirilinna tegemisi ning ignoreerides ähvardavat sõda barbaritega. Kui linnakesse saabuvad ülekuulamise eksperdid, peab ta tahtmatult pealt vaatama Impeeriumi sõjavangide julma ning ebaõiglast kohtlemist. Ta saadab korda enneolematu mässulise teo, mis märgistab teda alatiseks kui riigivaenlast, kui ta halastab Impeeriumi ohvritele. Kohtunik pole lihtsalt mees, kes elab läbi oma südametunnistuse kriisi kauges üksildases kohas, ta kogeb seda mida kogeb igaüks, kes peab elama talumatus olukorraga riigis, kus ignoreeritakse õiglust ning sündsust.

Drama, Classic

Viimane raamat Maailmakirjanduse loengute sarjast.

Sellest raamatust rääkimist tahaks alustada sellega, et täpsustaks, et kes on barbar.

Sõnaraamatu järgi on barbar harimatu, kasvatamatu v. toores, jõhker, metsik inimene.

Lugu on ühe Impeeriumi piirilinna Kohtuniku elust aasta jooksul, kui Impeerium peab „sõda“ barbarite vastu, kes väidetavalt on rünnakule asunud, kuid keda pole keegi näinud ja neile omastatud rünnakud võivad väga vabalt ka igavlevate sõdurite kuriteod olla, kuid keegi ei julge ju oma „kaitsjat“ süüdistada. Impeeriumi sõduritele on kõik kohalikud barbarid, eriti kui nad on natuke paremini varustatud või kui nad sõdureid nähes end peita püüavad, siis on nad kindlasti süüdi.

Selle väikelinna Kohtunik, on oma elu nautinud selles väikses piirilinnas, kuid nüüd peab ta kas oma kõrvad kinni katma, kui pahaaimamatuid pärismaalasi „küsitletakse“ või linnast lahkuma. Ta kannatab vaikselt, kuni sõdurid lähevad vasturünnakule. Linnakesse on jäänud üks sõdurite vang, sest tüdruku silmad on rikutud ja tema jalad on lõhutud, seega on talle jäänud veel vaid enda keha müümine ja kerjamine. Kohtunik võtab ta enda juurde, hoolitseb ta ees ja enne kui sõdurid tagasi jõuavad, otsustab ta tüdruku omade juurde tagasi viia.

Kui ta pikalt ja piinarikkalt retkelt tagasi jõuab, saab temast vang ja piinamise ning alanduse ohver ja linnakeses pole kedagi, kes tema kasuks räägiks. Kuid aeg läheb üha edasi ja endiselt käib sõda „barbaritega“, kuni ühel hetkel pakib sõjavägi kokku veel selle vähesegi vara, mis on linna jäänud ja lahkub. Kohtunik kellest oli vahepeal saanud sant ja kerjus, võtab taas sujuvalt linnakese juhtimise üle, sest talv on tulemas ja veel linna jäänud elanikud peavad ju talve üle elama.

Et siis miks ma tõin siin alguses välja selle, et kes või mis on barbar? Aga ikka selle pärast, et kas ikka oodati barbareid, või olid barbarid need, kelle saatis Impeerium otsima „barbareid“? See oli julm ja otsekohene kirjeldus jõhkrustest milleks on võimelised inimesed, kui neile on antud „vabad käed“, peaasi, et nad leiaksid vaenlase ja saaksid võimalikult palju infot. 

Huvitav lugemine!