Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/35838138-the-wolf
Julmus ja surm on tulnud Põhjataeva alusele maale.
Anakimi rahvas on elanud eraldatud metsades ja mägedes musta jõe taga,
põhjataeva all.
Nende iidsed kombed on sepistatud Unthanki hõbedasse ning uuristatud
nende kodumaa halli kivisse, samas kui nende elusid mõõdetakse sajandite mitte
aastatega.
Vastupidiselt Lõunapoolsed elavad hetkes, nende elujõud on palju
otsekohesem ning üürikesem kui nende Anakimi naabrite oma.
Nende kahe väga erineva rassi vaheline rahu on vägagi õrn ja seegi
puruneb kui Lõunapoolsete armee ujutab üle põhjapoolsed alad.
Seega äratatakse ellu nende kahe rahva igivana vihkamine ja hirm. Sõja keerises
kerkivad esile kaks liidrit, kes viivad oma rahva võidule.
Vaid üks neist saab ellu jääda.
Drama, Fantasy, War
Kuidas siis seda lugu iseloomustada – kui te olete juhuslikult näinud
sarja The Last Kingdom, mis on tehtud Bernard Cornwelli samanimelise raamatu põhjal,
siis on The Wolf süžee teile üsnagi ära tuntav.
Lugu algab siis suure lahinguga Lõunapoolsete ja Anakimide vahel jõe
kaldal. Mõlemilt poolt saadetakse välja esindajad – Anakimid saadavad kuninga,
tema poja ja nende ihukaitsjad, ning Lõunapoolsed saadavad välja väepealiku,
tema kapteni ja paar sõjameest. Kuumad sõnad, ähvardused, ärplused … selline
tavaline pikkuse mõõtmine, siis pööratakse ümber ja minnakse oma vägede juurde
tagasi.
Anakimid ründavad esimestena, sest neid eraldab ju vaid vesi ja need
Lõunapoolsed on väikesed nõrgad ussikesed. Kuid neil ussikestel on mõistus ja
hambad, teravad hambad, mis on peidetud vette ja seega on sellel rünnakul
vägagi verised ja Anakinidele laostavad tagajärjed. Järgnenud võitluses hukkub
ka kuningas ja kuningapoeg tormab võitlusesse oma isa surnukeha ära tooma, kuid
ta ihukaitsjad püüavad teda kindlast surmas tagasi hoida, kuigi ta saab
piisavalt haavata.
Ka Lõunapoolsed kaotavad oma väepealiku ühe bersekreri käe läbi, seega
saabki alguse kahe noormehe lugu – Anakimide printsi Roperi ja Lõunapoolsete
tõusikust kapteni Bellamuse lugu. Roper on alles kaheksateist, alles tulnud
tagasi noorte koolitusest ja nüüd on temast äkki saanud uus kuningas keset
poliitilist võimuvõitlust ja Lõunapoolsete rünnakuid ja Bellamus tahab tõestada
oma kuningale ja kuningannale, et kuigi ta pole kõrgest soost on ta palju parem
sõjapealik kui keegi teine, sest tema tunneb nende põhjapoolset vaenlast.
Järgnevad poliitilised liidud, salajased rünnakud nii omade kui ka
vaenlase vastu, võidud ja kaotused ja täiskasvanuks saamine kiirkorras. See
kõik on aeglase rütmiga lugejate üha sügavamale kiskumine, sest kui sa juba
kord lugema hakkad, siis on üsna kahju end ühtäkki lõpust leida ja tegelikult
pole lugu ju veel nagu alanudki, kuigi raamat on 465 lehekülge ja siin toimub
väga palju.
Huvitav idee ja hea teostus, näis kuidas edasi läheb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar